Bundesbank andis Draghile vastu näppe

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mario Draghi.
Mario Draghi. Foto: SCANPIX

Saksa keskpank väljastas meeldetuletuse, et Euroopa Keskpanga (EKP) võlakirjaostud on neile jätkuvalt vastukarva, kallates pangetäie külma vett turgude optimismilainele pärast EKP presidendi Mario Draghi tõotust päästa euro.

Kõrged Bundesbanki ametnikud on juba pikemat aega kritiseerinud kava kasutada EKP ressursse raskustes riikide nagu Kreeka või Hispaania võlakirjade ülesostmiseks.

Bundesbank usub, et selline tegevus läheb vastuollu EKP põhikirjaga, kus on kirjas, et riikide rahastamine on keelatud.

Meie positsioon «ei ole üheski punktis muutunud», teatas Bundesbank eile.

Draghi andis neljapäeval lootust, et EKP võib sekkuda, tõotades, et tema asutus teeb kriisi peatamiseks «mis iganes vaja». Ta väitis, et EKP sekkumine riikide lenduminevate laenukulude kammitsemiseks oleks õigustatud, kuna taoline trend raskendab normaalse rahapoliitika rakendamist.

Bundesbanki märkused kukutasid eile eurot, mis tuli tagasi tasemelt, kuhu oli kerkinud Draghi teate peale.

Draghi ei lubanud küll sõnaselgelt, et EKP hakkab jälle järelturult võlakirju üles ostma, kuid ta argumendid ja sõnakasutus meenutasid hetki enne nimetatud ostukampaania algust aastal 2010.

Bundesbank väljendas oma vastuseisu ka teisele poliitikale, mida EKP turgude arvates kriisi vastu võib kasutada – lubada omistada panganduslitsents sünnitamisjärgus päästefondile ESM, mis saaks siis vajadusel EKP käest raha juurde laenata.

Bundesbank ütles, et ka see oleks vastuolus Euroopa Liidu lepetega.

Kuigi Bundesbankil (nagu ka teistel keskpankadel) ei ole vetoõigust EKP otsuste üle, on sakslaste vastuseis praktikas siiski probleem.

Tänu oma majanduse suurusele on Saksamaa EKP suurim aktsionär.

EKP on ostnud juba üle 210 miljardi euro eest euroala riigivõlakirju, üksikasju avalikustamata. Enamike analüütikute hinnangul alustati Kreeka võlakirjadega, kuid hiljem osteti juba ka Hispaania, Portugali ja Itaalia riigivõlakirju.

Mõnede analüütikute arvates on EKP võlakirjaostude mõju pigem negatiivne, kuna erainvestorid hakkavad muretsema, et seetõttu tõugatakse neid järjekorras tahapoole – st et EKP trügib mööda – kui mõni riik maksed katkestab ja algab restruktureerimine.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles