Sloveenia teel abivajajate leeri

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sloveenia! Sloveenia! Sloveenia!
Sloveenia! Sloveenia! Sloveenia! Foto: Mihkel Maripuu

Kui euroala riigid oleksid ühe klassi lapsed, istuks Sloveenia ilmselt keskmises reas, vaikselt ja üsna ontlikult. Kuid isegi viisakad õpilased võivad vahel ülekäte minna.

Vireleva panganduse ja kasvava eelarvepuudujäägi pärast peetakse seda pisikest – 2 miljoni elanikuga – riiki järgmiseks abipaketi kandidaadiks.

Sloveenia ametnikud eitavad abivajadust.

Kuid läinud nädalal luhtus katse kinnitada reformimeetmeid, millega taheti tagada tasakaalus eelarved ja pista rinda halbade laenudega. See pole hea märk.

9-aastaste riigivõlakirjade tootlused on taas ülalpool 6,5 protsendi piiri.

Sloveenia raskustes pole midagi uut. Käesolevas kriisis koges riik ühte järsematest SKT kukkumistest, 2009. aastal langes sisemajanduse kogutoodang 8 protsenti.

Mullu tuli taas taandareng ning tänavuseks languseks prognoositakse 1,5-2 protsenti.

Riigivõlg jäi mullu alla 50 protsendi SKTst, kuid eelarvepuudujääk tõusis üle 6 protsendi.

Paljud probleemid tulenevad kasinalt kapitaliseeritud pangandussektorist, mis erinevalt enamusest Kesk-Euroopast on suhteliselt suur. (Moody’se andmetel on varasid kokku ligi 140 protsenti SKTst.)

Varade kvaliteet on küsimärgi all ning suurim pank Nova Ljubljanska Banka läbis juba riikliku rekapitaliseerimise raundi.

Nüüd vajavad abi ka teised.

Asja ajab hullemaks tõsiasi, et eluasemesektor on üleliia suureks puhutud. Lisaks on languses Euroopa eksporditurud.

Poliitilisel rindel oli eelmine vasakpoolsusse kalduv valitsus laisk kärpima vohama läinud riigisektorit. Tänavu sai riik endale uue paremtsentristliku valitsuse.

Pilt pole parem ka aktsiaturul. Firmade laenukoormus on olnud kõrge, Ljubljana esmaklassiliste ettevõtete indeks on kukkunud alates 2006. aasta lõpust 65 protsenti (FTSE üldine aktsiaindeks on alla 9 protsenti).

Firmade (nt ravimitootja Krka ja jaemüüja Mercatori) aktsiahinnad on kokku varisenud.

Eksam on ukse ees.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles