Jüri Laurson: vaene tarbija jääb elektri vabaturul hätta
23. juuli 2012, 11:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liiduga liitumisel hakati rääkima, et Eesti riik võttis suuna elektrihinna turupõhisele korraldamisele ja alates 2013. aastast peavad kõik Eesti elektritarbijad elektrienergiat ostma avatud elektriturult vabalt valitud elektrimüüjalt.
Kahjuks pole kusagil reklaamitud, missugused on sellele vabale turule tulevad elektrimüüjad ja millised on nende pakutavad elektripaketid. Kõikidel klientidel soovitatakse küll elektrimüüjaga leping sõlmida, kuid missuguse olematu elektrimüüjaga ja millistel tingimustel, pole kusagil öeldud.
Nii jääb tarbijale mulje, et ostab elektrit nagu põrsast kotis, ja võib juhtuda, et alles hiljem selgub, kuidas temal, seaduskuulekal tarbijal, elektrilepingu sõlmimisel nahk üle kõrvade tõmmati. Arusaamatuks jääb, miks riigiettevõte Eesti Energia, kel on vabaturust täielik informatsioon, nii salatsev on.
Neid tarbijaid, kes ei suuda elektrimüüjat leida ja lepingut sõlmida, arvatakse olevat saamatud ja ise süüdi, kuid ka neid ei jäeta seetõttu ilma elektrita. Need tarbijad saavad osta avatud turu korral elektrit üldteenusena konkurentsiameti kooskõlastatud tüüptingimuste alusel, mis ei tavatse olla turul pakutavast soodsam ja võib talvekuudel maksta isegi mitu korda rohkem.
Praegu olevat vabaturu elektrihinnad suletud turu hindadest ligi 50 protsenti kallimad.
Seega oleks ülim aeg loobuda sundkorras tarbijate vabaturule surumisest ja mõelda hinnatõusu tagajärgedele, mis kindlasti pärsib Eesti majandust. Vaba elektriturg on Eesti tarbijale tundmatu maailm, sest turu tingimusi ja selle otstarvet pole piisavalt selgitatud.
Euroopa Liidu siseturu direktiiv näeb ette täiesti vaba elektrituru. Tegelikult välistab Eesti Energia ümberkujundamise – ja erastamise kava elektri vabaturu tekke, sest Eesti Energia võrguettevõte Elering on Eestis ainus ülekandeteenust osutav monopoolne ettevõtja. Elering vastutab Eesti elektrisüsteemi toimimise eest igal ajahetkel.
Elektri vabaturg on elektrimüügi ala, millesse kuulub elektri kui kauba vaba pakkumine ja ostuvõimeline nõudmine. Eelseisev avatud vabaturg kujutab endast kõrgema hinnaga elektri sundpakkumist.
Euroopa rahvad on omavahelist liitu luues otsustanud jagada ühistele väärtustele ja võrdõiguslikkusele rajatud tulevikku.
Juba Euroopa Liiduga liitumisest alates on meile pidevalt selgitatud, et kõik Euroopa Liidu direktiivid on meile kohustuslikud. Niisiis peaks vastavalt liidu põhiõiguste hartale olema Euroopa Liidul ka kohustus meid seejuures toetada.
Seda nimelt nii, et Eesti madalad pensionid (meie keskmine pension on ligi 280 eurot) ja miinimumpalk (290 eurot) tõuseksid enne tarbijate sundkorras avatud elektriturule saatmist samuti Euroopa Liidu teiste liikmetega võrreldavale tasemele.
Näiteks Soomes on keskmine pension 1415 eurot. Elektrihinna tõusmise järel kerkivad paratamatult teenuste ja toodete hinnad, meie tarbimine väheneb veelgi, see omakorda pärsib majandust. Suureneb sotsiaalne tõrjutus.
Juba praegu puuduvad paljudel inimestel piisavad elatusvahendid.
Kui Euroopa Liit aitaks meil pensionid ja palgad Euroopa keskmisele tasemele viia, siis ilmselt tuleksid ka välismaale tööle läinud eestimaalased kodumaale tagasi.