Eesti peab tegema Euroopas lobitööd, et parandada arvamust enda majandusolukorrast ning sellest, kuidas me eristume teistest eurotsooni pürgijatest.
ERR.ee: Eesti peab eurotsooni saamiseks tegema lobitööd
Kesk- ja Ida-Euroopas ei ole tööd ja raha ning sealsed majandused kukuvad üksteise järel kuristikku - need on vaid mõned näited rahvusvahelises pressis laiutavatest pealkirjadest Eesti ja teiste eurotsooni pürgivate Euroopa Liidu uute liikmesriikide kohta; nagu oleks terve geograafiline piirkond mingi haiguse saanud, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Aeg luubis».
Mitmed vaatlejad on arvamusel, et Eesti valitsuse lobitöö Londonis, Frankfurdis ja Washingtonis peaks olema jõulisem ja paremini koordineeritud välisministeeriumi, rahandusministeeriumi ja Eesti Panga vahel, et selgitada rahvusvahelisele finantskogukonnale meie erinevusi. Euro kasutuselevõttu peetakse meie majanduse päästerõngaks, kuid samas suhtuvad mitmed suurriigid nagu Saksamaa eurotsooni laienemisse skeptiliselt.
«Iga välismaal käiv valitsuse liige peaks kandma seda sõnumit edasi, sest tegelikult on küsimus selles, et kui me oleme nii erilised, siis miks ei ole ühtegi inimest, kes seda infot ka siia tooks,» rääkis SALS.A juht, finantsnõustaja Frankfurdis Lauri Karp. «Kes räägiks pankuritega, kes räägiks poliitikutega, et nad saaksid aru, et Eesti on teistsugune.»
Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul teeb Eesti Pank lobitööd mitmel rindel: rahvusvahelistes organisatsioonides ja erasektoris.