Eestimaalaste kindlustunne väheneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri küsitlus näitas, et tarbijate kindlustunne juulis võrreldes juuniga natuke vähenes ja indikaator oli –9. Kindlustunne vähenes teist kuud järjest.
Samas püsib kindlustunne ajaloolisest keskmisest kõrgemal tasemel (indikaator mais -6, juunis –8, juulis -9 ning pikaajaline keskmine -10). Juulis olid inimesed varasemast negatiivsemad tööturu ja säästuvõime suhtes.
30 protsenti eestimaalastest prognoosis juulis, et Eesti olukord on 12 kuu pärast parem kui praegu, 38 protsenti ootas sama olukorra püsimist ja 23 protsenti kartis majandusolukorra halvenemist
Oma pere majandusolukorra prognoosi suhtes oldi mõnevõrra pessimistlikum: 23 protsenti küsitletutest hindas, et nende pere majandusolukord on aasta pärast parem, 46 protseni ootas sama olukorra püsimist ja 23 protsenti pelgas olukorra halvenemist.
Kolmandik peredest peab tõenäoseks, et suudab järgneva 12 kuu jooksul säästa ja ligi kaks kolmandikku ei pea säästmist tõenäoseks. Suure osa perede (56 protsendil) eelarve on hapras tasakaalus – kogu teenistus läheb jooksvalt kulutuste katteks.
Auto ostmist plaanib lähema 12 kuu jooksul ligi 9 protsenti vastanutest, neist 2 protsenti pidas seda väga tõenäoseks ja 7 protsenti küllaltki tõenäoseks. Kinnisvara ostmist plaanib ligi 3 protsenti vastanutest ja korteri või maja remonti plaanib teha järgneva 12 kuu jooksul 23 protsenti vastanutest.