Kulla hind langeb ja tõuseb korraga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase kuue kuuga on kulla hind langenud 2,4 protsenti. Kulla hinda arvutatakse aga dollarites ning eurodes on metalli hind sel aastal hoopis tõusnud.
Eelmise aasta septembris, kui kulla eest tuli välja käia rohkem raha kui eales varem, oli kullafutuuride hind üle 1900 dollari untsi eest, tänaseks on see langenud 1595 dollarile. Sama palju on kukkunud ka kulla enda hind, mis tänaseks on jõudnud 1592,69 dollarini.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel tõi aga välja, et aasta algusest on kuld eurodes arvestades seitsme protsendiga plusspoolel. «Hea küll, suure osa sellest moodustab sellest dollari tõus, kuid investorile, kes oma piima ja leiva ostab euros, on kulda raha paigutamine pakkunud sarnast tootlust, kui näiteks eri varaklasside vahel jaotatud hästi juhitud portfell.»
Kuld on ajalooliselt olnud viis kaitsta ennast inflatsiooni ja teadmatuse eest ning praegune segane olukord euro tuleviku osas peaks kullale ainult atraktiivsust juurde lisama. Tipust on kulla hind langenud aga 16 protsenti.
«Keskpangad on suutnud suuremate usalduskadude puhul ehk senisest veidi jõulisemalt reageerida ning kulla nö. kindlustuskomponendi omadusi pole lihtsalt vaja läinud.»
«Loomulikult ühte varasse armumine ei ole ka sarnase tootluse puhul õigustet, sest hajutatud portfelli puhul on see tootlus saavutatud väiksemate riskidega,» märkis Koppel.
Kulla kesisem liikumine käesoleval aastal ei ole Koppeli arvates midagi sellist, mis oleks tavakontekstist liiga palju väljaspool.
«Tunnistan, et alates 2008 sügisest on minu valitsevates kliendiportfellides olnud väärismetallidel oma tagasihoidlik, kuid kindel koht ning kavatsen seda strateegiat jätkata. Peamine tees selle taga on olnud just väärismetallide ajalooline väärtus n-ö kindlustuskomponendina. Ma ei näe, et finantssüsteem oleks nii tugevatel alustel, et aeg-ajalt ei võiks väärismetallide positsioonist kasvõi portfelli heitlikkuse vähendajana kasu olla,» tunnistas ta.
Kulla tootmise tipp oli 2001. aasta mil USA geoloogiainstituudi andmetel toodeti maailmas 2600 tonni kulda. Sellest ajast on kullatootmine veidi vähenenud ning jääb aasta jooksul 2300 ja 2500 tonni piiresse.