Ministeerium: ELi sead ja veised jäävad kasvuhormoonist puhtaks

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil noored veised ehk mullikad. Pilt on illustreeriv.
Pildil noored veised ehk mullikad. Pilt on illustreeriv. Foto: Sille Annuk

Põllumajandusministeerium teatas oma blogis, et kasvuhormoon jääb ELi loomakasvatuses keelatuks.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) viimasel istungil juuli alguses käis tuline vaidlus kasvuhormoon raktopamiini kasutamise üle loomakasvatuses.

Tegemist on pikaajalise, 2003. aastast käiva vaidlusega standardi üle, millega kehtestatakse raktopamiini piirnorm toidus.

Käesoleva aasta 5. juulil jõuti lõpuks hääletuseni, kus piirnorm kiideti heaks häältega 69:67 (heakskiitmiseks oli vajalik saada minimaalselt 69 häält). Sellise piirnormi toidule kehtestamine tähendab sisuliselt seda, et selle kasutamine loomakasvatuses on aktsepteeritud.

Kui kasvuhormooni piirnorm toidus sai heakskiidu napi poolthäältega, siis Euroopa Liit (EL) jääb endale kindlaks – neist ainetest jäävad siin kasvavad ja siin toiduks kasutatavad sead ja veised puhtaks.

Nii piiripealse toetuse saanud otsusele järgnes nimelt Euroopa Liidu avaldus, milles märgitakse, et ELis jääb senine kasvuhormoonide kasutamise keeld kehtima. EL ja teised Euroopa regiooni riigid, keda toetasid veel Hiina, Venemaa, India, Türgi, Iraan, Egiptus, Keenia, Zimbabwe ja teised, väljendasid oma vastuseisu ja rõhutasid, et nad ei kiida heaks kasvu kiirendavate ainete kasutamist.

Tegelikult pole ELis keelatud mitte üksnes loomadele raktopamiini manustamine, vaid ka kasvuhormooni saanud loomade liha tarvitamine toiduks.

Euroopa Liit jääb endiselt seisukohale, et rahvusvaheline standard raktopamiini piirnormide kohta pole põhjendatud ja on endiselt tugevalt vastu kasvuhormooni piirnormi vastuvõtmisele sigade ja veiste puhul, kuna selle ohutuse küsimus on jätkuvalt lahendamata.

EL viitas oma otsuses riskihindamise asutuse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangule, mille kohaselt hetkel ei ole piisavalt andmeid tunnistamaks ainet ohutuks. Kuna endiselt on üleval aine ohutuse küsimus, siis EL oma seadusandlust ei muuda.

Raktopamiin on beeta-agonistide hulka kuuluv kasvuhormoon, mida kasutatakse söödalisandina sigade, veiste ja kalkunite kasvatamisel kvaliteetse liha koguse suurendamise ning tootmise efektiivsuse parandamise eesmärgil. Euroopa Liidus on selliste hormoonide kasutamine keelatud alates 1996. aastast.

Nimelt on EL-i üldise poliitika kohaselt keelatud manustada veterinaarravimeid tervetele loomadele muuks otstarbeks kui raviks. Esmakordselt lubati raktopamiini kasutamine sigadel USAs 1999.a. 26 riiki maailmas on aine registreerinud ja osades neist on lubatud seda ka kasutada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles