Kõnelused riigieelarve üle algavad augustis

Argo Ideon
, poliitika- ja majandusanalüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Kehtiva eelarvestrateegia järgi on järgmise aasta eelarvekulude suurus 6,49 miljardit eurot. Seda on veidi vähem kui tänavu. Hoolimata varasematest kavatsustest ei jõua eelarve 2013. aastal veel nominaalsesse tasakaalu, vaid tuleb prognoosi järgi 0,8-protsendilise puudujäägiga. Tasakaalu peaks riigieelarve jõudma alles 2014. aastal.


Kevadel kinnitas valitsus 2013. aasta riigieelarve piirsummad, millest valitsemisalad pidid lähtuma esialgse taotluse esitamisel. Need põhinevad 2013–2016 eelarvestrateegias kinnitatud võimalustel ja kevadisel majandusprognoosil.

Enamik salastatud

Postimehe andmeil on lisaks aprillis rahandusministeeriumi kehtestatud piirsummadele lisataotluse esitanud kõik ministeeriumid, välja arvatud kaitseministeerium. Viimase olukord on erinev, sest seal saab arvestada kaitsekulude laega, milleks on kehtestatud kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist.

2013. aasta eelarve täpsem maht selgub pärast seda, kui avaldatakse rahandusministeeriumi nn suvine majandusprognoos, mis harilikult valmib augusti lõpus.

Ministritevahelised läbirääkimised eelarvetaotluste üle algavad augusti keskel ja esimene kabinetiistung eelarveteemal toimub ilmselt septembri algul.

Ammendava ülevaate saamist riigiasutuste taotlustest 2013. aasta eelarve osas raskendab see, et vastavad dokumendid ja asutuste kirjavahetus rahandusministeeriumiga on enamjaolt salastatud.

Oma 2013. aasta eelarvetaotlusi keeldus Postimehele sel nädalal avaldamast kuus ministeeriumi, sisulise vastuse andis viis. Nende seas kaitseministeerium, kes võrreldes piirsummaga lisataotlust ei esitanud.

Urmas Paeti (Reformierakond) juhitud välisministeerium küsib järgmise aasta eelarvest lisaraha 5,2 miljonit eurot ehk ligi 11 protsenti nende esialgsest piirsummast.

Sellest läheks 1,43 miljonit investeeringuteks, ülejäänu aga põhiliselt välisesindustega seotud kuludeks, sh välisesinduse korralikuks käivitamiseks Indias ja Pekingi saatkonnahoone kuludeks.

Välisministeeriumi kinnitusel tuleb arvestada suurenenud konsulaarkuludega, viisataotluste kiire kasvuga ja majandamiskuludega, sest paljudes riikides, kus asuvad Eesti esindused, on tõusnud üüri- ja kommunaalkulud.

Juhan Partsi (IRL) majandus- ja kommunikatsiooniministeerium taotles lisaks
16,7 miljonit eurot, mis on alla kolme protsenti nende piirsummast. Ministeeriumi kinnitusel läheks lisaraha vaja muu hulgas transpordidotatsioonideks ja talvisteks navigatsioonitasudeks.

Mõned Partsi kolleegid on siiski märksa julgemad raha juurde tahtma – Ken-Marti Vaheri (IRL) siseministeerium tahtis näiteks julgeolekuvaldkonna jaoks lisa 52,1 miljonit eurot, mis moodustab ligi viiendiku neile ettenähtud piirsummast. Küsitav summa on aga jagatud lisavajaduse ja «prioriteetse lisavajaduse» vahel, millest viimase suurus on 37,3 miljonit eurot.

Justiitsminister küsib julgelt

Kristen Michali (Reformierakond) juhitav justiitsministeerium küsis samas juurde 42,6 miljonit eurot ehk koguni enam kui 38 protsenti etteantud piirist. Ligi poole Michali juurdeküsitavast ehk 19,6 miljonit eurot moodustavad riigi kinnisvara aktsiaseltsi investeeringud.

Teavet lisataotluse kohta ei õnnestunud hankida sotsiaalministeeriumilt, kelle kulud on eelarves konkurentsitult suurimad, kusjuures ette on määratud ka sotsiaalkulude üha kasvav osakaal järgmiste aastate riigieelarvetes.

Tänavu on see 35 protsenti, järgmisel aastal juba 37 protsenti ja kasvu on oodata veel mitme eelseisva aasta jooksul. Kevadel heakskiidetud eelarvestrateegia järgi on sotsiaalkulud 2016. aastaks jõudnud peaaegu pooleni kõigist Eesti eelarvekuludest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles