Norra valitsus rakendas oma erakorralisi volitusi ja hoidis ära riigi naftatööstuse sekkumise, tehes viimasel hetkel jõuga lõpu üle kahe nädala kestnud streigile.
Norra valitsus läkitas streikijad tagasi naftat pumpama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naftahinnad reageerisid kohe, langedes tagasi alla 99 dollari barrelist.
Brent nafta hind, mis esmaspäeval Norra toodangu languse ootuses 2 protsendi jagu tõusis ja 100 dollari läve ületas, kukkus eile 1,77 dollari jagu 98,55 dollari peale barrelist.
Tööjõuministri Hanne Bjurstrømi sõnutsi otsustas valitsus kaitsta riigi «elulisi huve».
Seega leidis lõpu 16 päeva väldanud avamere naftatööliste streik, mille käigus jõudis riigi naftatoodang kahaneda 15 protsendi jagu.
Norra naftatootjate liit Oljeindustriens Landsforening (OLF), kuhu kuuluvad muuhulgas Statoil, BP ja ExxonMobil, ajas läinud nädala lõpus väga pingeliseks suhteliselt rutiinse pensionivaidluse, ähvardades seisata täielikult toomise Norra mandrilaval.
Alguses arvasid analüütikud, et valitsus sekkub ja lõpetab streigi otsekohe – nagu tehti analoogilises olukorras aastal 2004.
Praegune leiboristlik valitsus sekkus aga sõna otseses mõttes enne südaööd.
Valitsuse vaheleastumine ajas vihale ametiühingud, mis ähvardavad uute streikidega eelseisvatel kuudel.
«Me oleme väga pettunud, kuna see mäng oleks võinud lõppeda ettevõtete jaoks õnnelikult,» ütles SAFE-ametiühingu liider Hilde-Marit Rysst. «Meil ei ole siin
riigis mingisugust õigust protestida.»
Pikaleveninud vaidlus keerles ametiühingute nõudmise ümber anda kõikidele avameretöölistele õigus siirduda täispensionile 62 aasta vanuselt.
OLF väitis aga, et Norra naftatöölistel on niigi käes hea diil. Nad rõhutasid, et kõikidel norrakatel palutakse pikemalt töötada.
«Avameretöölistel on Norras üks parimaid palgatasemeid, keskmine aastapalk on neil ligi 1 miljon Norra krooni (160 000 dollarit),» ütles OLFi läbirääkijate eestkõneleja Jan Hodneland. «Nad asetavad endid ülejäänud ühiskonnast eraldi, nõudes erakorralisi pensionitingimusi alates 62 eluaastast.»
«Valitsus tegi vastutustundliku otsuse,» ütles Hodneland.
Tööstuse seiskumine oleks läinud piirkonnas tegutsevatele naftafirmadele maksma 1,8 miljardit Norra krooni (300 miljonit dollarit) päevas.
Viimati tabas Norra naftapatvorme töösulg aastal 1986, kestes kolm nädalat, enne kui valitsus vahele astus.
Seekordne vaidlus läheb nüüd arbitraažikomitee ette, mis on volitatud võtma vastu pensione ja palku puutuvaid otsuseid.
Copyright The Financial Times Limited 2012