OECD: valitsused peaksid tegema kõik, et töötusega võidelda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) 2012. aasta hõiveprognoosi kohaselt jääb tööpuudus organisatsiooni liikmesriikides kõrgeks vähemalt kuni 2013. aasta lõpuni ning valitused peaksid tegema kõik, et sellega võidelda.
OECD prognoosi kohaselt ei lange töötus alla 7,7 protsendi enne 2013. aasta neljandat kvartalit. Selle aasta mais oli töötus organisatsiooni liikmesriikides 7,9 protsenti, mis tähendab, et tööta oli 48 miljonit inimest. Euroala töötus tegi mais uue rekordi ja tõusis 11,1 protsendini.
«On ülioluline, et valitsused kasutaksid kõiki vahendeid, mis nende käsutuses on, et aidata tööotsijaid, eriti noori. Selleks tuleb kõrvaldada tõkked uute töökohtade loomiselt ja investeerida haridusse ja vajalikesse oskustesse. Pikaajaline tööpuudus mõjub kõige hävitavamalt just noorte karjääriväljavaadetele ja elujärjele,» rääkis OECD peasekretär Angel Gurría Pariisis prognoosi esitlusel.
Töötus on Euroopas olnud tõusuteel 2011. aasta lõpust, USAs on see püsinud 8,25 protsendi piires. OECD liikmesriikidest oli töötus kõige kõrgem Hispaanias-24,6 protsenti. Kahekohalised töötuse numbrid oli veel Eestis, Prantsusmaal, Kreekas, Ungaris, Iirimaal, Itaalias, Portugalis ja Slovakkias.
Pikaajaline töötus on OECD liikmesriikides tõusnud kriisi algusest saati ning iga kolmas töötu on olnud ilma tööta enam kui 12 kuud. Veelgi enam murettekitav on see, et nende inimeste arv, kes on olnud tööta kaks aastat või kauem, on OECD liikmesriikides 2007. aastast tõusnud 2,6 miljoni võrra ja ulatus 2011. aastal 7,8 miljonini.
Raport kutsub üles võitlema ka teiste tööturu väljakutsetega nagu näiteks kasvav ebavõrdsus, kuna enamikes OECD liikmesriikides jõuab järjest väiksem osa riigi jõukusest töötajateni.
See trend johtub muuhulgas ka tehnoloogilistest väljakutsetest ja majanduse suuremast üleilmastumisest. Et trendiga võidelda, tuleks varasemast enam panustada haridusse ja vajalike oskuste arendamisse. Samuti aitaks paremini korraldatud maksusüsteem tagada, et majanduskasvu viljad jõuaksid suurema hulga inimesteni.