Ehituses inimesi ei jätku, ent palgahüppeid ka ei tule
10. juuli 2012, 12:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skanska EMV juhatuse liige Tiit Kerem ütles, et suurem probleem on ehituse teatud valdkondades, kus vajatakse spetsiifilste oskuste ja kvalifikatsiooniga oskustöölisi, näiteks keevitajad. Samas ei luba tellijate maksevõime palku tõsta.
«Olukord on tekkinud eelkõige tänu üldisele majanduslikule ebastabiilsusele, mis on tinginud kohaliku ehitusturu ülesse-alla kõikumise. 2007. aastal oli tööd nii palju, et ei olnud võimalik rohkem pakkuda, 2009 haarati kinni igast võimalusest pööramata tähelepanu pakkumishinna ja tegelike kulude vahel haigutavale kuristikule. Täna oleme teatud tööde lõikes tagasi 2007. aastas ja inimesi ei jätku,» avas probleemi ehitusettevõtte juhatuse liige.
Tema sõnul on paljud kohalikud spetsialistid läinud Eestist välja ja Eestis ehitussektoris töötavate inimeste hulk on oluliselt vähenenud. «Nüüd, kui kohalik ehitusturg on elavnenud ja tööd oleks pakkuda, on aga paljud oskustöölised välismaal ja harjunud kõrge palgaga, mida Eestis on raske pakkuda.» Kindlasti leevendaks tema sõnul olukorda oskustööliste kõrgem tasustamine - tööjõupuudus sunnib mingil määral palku tõstma, kuid ehitiste tellijate maksevõime seab piirid ette ja mingeid suuri palgahüppeid paraku oodata ei ole.
Lemminkäinen Eesti juhataja Sven Pertens ütles, et kvalifitseeritud tööjõudu napib ka teedeehituses. «Huvilisi tööle tulla on märkimisväärselt rohkem kui väljaõppelt ja kogemustelt sobivaid kandidaate,» ütles ta ning selgitas, et ettevõte, kes kavatseb oma tegevust laiendada ning vajab selleks uusi töötajaid, seisab probleemi ees, et vajaliku kvalifikatsiooniga inimesed on valdavalt endale juba erialase töö leidnud.
Tema sõnul jääb üle võtta tööle inimesed, keda hakata ise välja õpetama; pakkuda palgataset, mis tingiks konkurentide töötajate huvi tööandjat vahetada (see ei ole pikas perspektiivis toimiv lahendus, sest põhjustab lihtsalt töötajate jätkuvat rotatsiooni ja üleüldist palgatõusu) või kasutada võõrtööjõudu.
Probleemi põhjusteks on Pertensi hinnangul tööealise elanikkonna vähesus Eestis, mingis osas ka Eesti praegune haridussüsteem.