Valitsus kiitis täna heaks määruse, millega lubatakse kohalikel omavalitsustel laenu võtta vaid välisabi projektide omafinantseeringu katteks ja rahandusministeeriumiga kooskõlastatult.
Valitsus piiras omavalitsuste laenuvõtmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuni 2011. aasta lõpuni võivad linnad ja vallad uute kohustuse võtmist kooskõlastama rahandusministeeriumiga, uusi laene tohib võtta vaid struktuuritoetuse ja muu välisabi projektide omafinantseeringu katteks.
Seletuskirja järgi aitab selline täiendav piirang majandussurutise tingimustes ennetada kohalike omavalitsuste finantsraskuste teket. Tulude ja eelkõige tulumaksu laekumiste kiire vähenemise korral väheneb kohalike omavalitsuste omafinantseerimise võimekus. See omakorda raskendab juba võetud kohustuste teenindamist.
Täiendava laenupiirangu eesmärk on tagada riigile valitsussektori eelarvepositsiooni kontrollimiseks paremad hoovad, et võimaldada Euroopa Liidu Maastrichti kriteeriumide täitmist valitsussektori eelarve puudujäägis. Eesti riigi prioriteediks on võtta esimesel võimalusel kasutusele ühisraha euro.
Kassapõhiste andmete kohaselt tasusid kohaliku omavalitsuse üksused 2008. aastal finantskohustusi kokku summas 690 miljonit krooni ja võtsid uusi finantskohustusi summas 1,6 miljardit krooni. Kuna eelarve puudujäägi hulka arvatakse ka tehingud finantsvaradega, oli kohalike omavalitsuste koondeelarve puudujääk möödunud aastal 886 miljonit krooni.
Kohalikud omavalitsused tegid 2008. aastal investeeringuid kokku summas 4,3 miljardit krooni, millest ligi 1 miljard saadi riigilt sihtfinantseeringuna investeeringuteks.
Kohalike omavalitsuste osa Euroopa Liidu tõukefondide toetuste kaasfinantseerimises on 2009. aastal eeldatavalt ligi 800 miljonit krooni ja aastatel 2010 - 2011 ligi 500 miljonit krooni aastas.