Sel ajal kui ülejäänud maailm muretseb ülemakstud pankurite pärast, on norrakate nördimus suunatud naftatöötajatele, kelle kahenädalane pensionistreik ähvardab seisata homme terve tööstusharu.
Närvid pingul: Norra naftatööstus võib homme seiskuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isegi rikkas naftalinnas nimega Stavanger, mis 1960ndate lõpus leitud naftast kõige suuremat tulu on lõiganud, ei tunta eriti kaasa naftatöölistele, kes ihkavad täispensioni alates 62 eluaastast – senise 65 asemel.
«Nad on enamjaolt miljonärid, kes töötavad 16 nädalat aastas. Nii et natuke liiale läheb see pensionide pärast hädaldamine,» ütleb insener Leit Kjonnas, kes istub kaldabaaris, mis on populaarne ka puhkusel viibivate naftatööliste hulgas.
15-päevane streik, milles osalevad kolm peamist ametiühingut, on juba põhjustanud kolme platvormi seiskumise ning kärpinud Norra naftatoodangut 15 protsendi jagu. Mis on läinud maailma suuruselt viiendale naftaeksportijale maksma üle 3 miljardi Norra krooni (490 miljonit dollarit) ning raputanud globaalseid naftaturgusid.
Läinud neljapäeval hüppas Brent nafta üle 100 dollari barrelist – pärast seda, kui Norra naftatööstuse liit (kuhu kuuluvad nt Statoil ja ExxonMobil) keeras pinge üles, ähvardades lõpetada tootmise täielikult, kui streiki esmaspäeva keskööks ei lõpetata.
Potentsiaalselt võib siis jääda vajaka üle 2 miljoni barreli naftat päevas – mis võrdub Prantsusmaa päevase tarbimisega. Ajastus on ülimalt ebamugav, kuna maailma naftaturud maadlevad niigi Iraani nafta ärakukkumise ning Liibüa naftaekspordi mastaapsete katkestuste tagajärgedega.
Analüütikud ütlevad, et Norra valitsus võib nüüd kasutada oma erakorralisi volitusi ja lõpetada streigi. Ametiühingud anuvad aga leiboristide juhitud valitsust sekkumisest hoiduma ning laskma naftatööstusel «paar päeva higistada».
Naftaanalüütikud ütlesid, et kui Oslo ei sekku ja tööseisak kestab pikemalt kui paar päeva, võib Rahvusvaheline Energiaagentuur anda korralduse lasta käiku strateegilised kütusevarud.
USA on juba aasta algusest varude vallapäästmise veerel viibinud – kõrgete hindade ja Iraani konflikti ohu tõttu. Nüüd võib Norra streik Washingtonile ettekäände anda.
Vaidlus käib ametiühingute nõudmiste ümber tagada täispension alates 62 eluaastast. Töölised tahavad üldist lepet, kuna nad kogevad, et üksikisikute lepingute kallal käib vaikne aga järjepidev õõnestustegevus.
«Töö avamereplatvormil on füüsiliselt kurnav ning iga 62-aastane ei saa sellega enam hakkama. Seetõttu me tahame, et kõikidel oleks see õigus olemas,» ütles Lederne-ühingu liider Jan Olav Brekke. «Need inimesed on olnud Norra majanduse jõuallikaks juba nelikümmend aastat. Nad väärivad head kohtlemist.»
Kuid naftatööstuse liit OLF ei ole tahtnud taganeda, väites, et naftatöölistel on niigi käes hea diil. Nad rõhutavad, et kõikidel norrakatel palutakse pikemalt töötada.
«Avameretöölistel on Norras üks parimaid palgatasemeid, keskmine aastapalk on neil ligi 1 miljon Norra krooni (160 000 dollarit),» ütles OLFi läbirääkijate eestkõneleja Jan Hodneland. «Nad asetavad endid ülejäänud ühiskonnast eraldi, nõudes erakorralisi pensionitingimusi alates 62 eluaastast.»
Niiviisi mõtleb nii mõnigi norrakas, näiteks 24-aastane Stavangeri ehitusinsener Kristin Lie.
«Naftatöölised on Norra jaoks olulised, kuid sama võib öelda politseinike ja kalurite kohta, kes samuti teevad rasket ja ohtlikku tööd. Ja nad ei saa kaugeltki sama palju palka ning neil on vähem soodustusi.»
Naftatöölised ise aga leiavad, et nende nõudmused on igati õigustatud, kuna nad on mänginud niivõrd olulist rolli muutmaks Norrat üheks maailma rikkamatest riikidest (kodaniku kohta) – kogudes kasumit, mis läheb otseteed Norra üüratusse 600 miljardi dollari suurusesse varafondi.
«Inimesed juba pilluvad meid tänavatel kividega, kujundlikult kõneledes, aga me oleme teinud oma rahva jaoks kõva tööd ning peaksime saama soovi korral 62-aastaselt pensionile,» ütles 58-aastane Magnar Ingar Lunde, kes töötab Statoli platvormil. «Nüüd nad üritavad meilt õigusi vähemaks võtta ja me ei kavatse seda alandlikult taluda.»
Ametiühingud ütlevad nüüd, et isegi kui valitsus sekkub ja seiskab sel nädalal streigi – mis võib tähendada muuhulgas seda, et püsti pannakse sõltumatu arbitraažikomitee volitustega teha lõplik otsus – siis tuleb lähikuudel veelgi rohkem katkestusi.
«Tuleb väga kuum streigisuvi – kui me seekord oma tahtmist ei saa,» ütles SAFE-liidu eestvedaja Hilde-Marit Rysst. «Kõik on siin väga vihased selle üle, kuidas tööandjad meid töösuluga ähvardavad. Me oleme täis tahtmist tegutseda.»
Copyright The Financial Times Limited 2012