Sloveenia peaminister Janez Jansa kinnitas läinud nädalal, et neist ei saa euroala kuuendat «paketiriiki». Investorid pole selles veendunud.
Sloveenia väidab, et ei vaja abi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle-eelmisel nädalal oli Jansa ise see, kes esimesena paketijutu üles võttis ja hoiatas, et Sloveenias võib käivituda «Kreeka stsenaarium», kui opositsioon ei toeta riigirahanduse stabiliseerimiseks vajalikke seadusi.
Jansa pole esimene Euroopa liider, kes ülespuhutud retoorikaga turgusid ehmatab, üritades võita opositsiooni toetust.
Sloveenia riigivõlg on 48 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ning eelarvepuudujääk oli mullu 6,4 protsenti – seega pole pilt kaugeltki kreekalik.
Küll aga prognoositakse toodangule tänavuseks kokkukuivamist, mis oleks kolmas langusaasta järjest. Võlg on aga enam kui kahekordistunud pärast seda, kui Sloveenia 2007. aastal esimese endise kommunismimaana euroalasse astus.
Kui Sloveenia ei suuda tänavu puudujääki plaanitud 3,5 protsendi peale tõmmata, võib riigivõlg lendu minna.
Investorid on eriliselt mures pangandussüsteemi pärast, kus suurimad pangad – erinevalt enamikest Kesk-Euroopa riikidest – on riigi kontrolli all. Pangad vajavad hädasti rekapitaliseerimist, et korvata kasvavat hapude laenude mäge – mille tekitas Iiri ja Hispaania stiilis krediidiga ülespuhutud mulli lõhkemine.
Kui riik just välisinvestoreid ei leia, läheb pankade rekapitaliseerimine analüütikute hinnangul raskeks. 10-aastaste Sloveenia riigivõlakirjade tootlused on viimaste päevadega roninud üle 6 protsenti – ohtlike tasemete lähistele.
Viini Rahvusvahelise Majandusuuringute Instituudi hinnangul on raske leida investoreid, kes sooviks soatada osalusi Sloveenia pankades.
«Investorite järjekorda ukse taga küll ei ole,» ütles instituudi Sloveenia-ekspert Hermine Vidovic.
Reitinguagentuur Fitch on hoiatanud, et kui Sloveenia pankade halbade laenude määr kasvab mullu ettekantud 15,5 protsendi juurest 25 protsendini – mida peab «tõenäoliseks» – võib kapitalinõudluseks kujuneda 4,5 miljardit eurot.
See oleks 10 protsenti Sloveenia SKTst.
Ljubljana panga KD Banka varahaldusdivisjoni juhi Petra Lesjaki hinnangul võib halbade laenude seis olla halvem, kui ametlikult tunnistatakse.
Läinud nädalal kinnitas peaminister, et Sloveenia ei vaja päästepaketti, kuna kulukärped said kokku lepitud.
«Ainus tundmatu on [selles võrrandis] pangad,» tunnistas Jansa. «Kuid isegi pankade puhul ei näe ma põhjust, miks Sloveenia abi peaks paluma.»
Nädala lõpuks jõudis Sloveenia rahandusminister Janez Sustersic siiski järeldusele, et riik ei vaja abipaketti «asjade praeguse seisu juures». Ta ei välistanud aga ELi stabiilsusmehhanismide poole pöördumist juhul, «kui olukord läheb halvemaks ja edaspidi tulevad ilmsiks uued asjad».
Copyright The Financial Times Limited 2012