Kui Euroopa liidrid lootsid, et Küpros kasutab oma eesistuja-staatust katkestamaks suhteid ammuste heategijatega Moskvas, siis valmistas saareriigi Venemaal haritud kommunistist president neile eile pettumuse.
Küpros: Kremli abiga ELi tüüri juures
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädal pärast viienda euromaana Brüsselilt abipaketi palumist teatas Küprose president Demetris Christofias, et tema valitsus taotleb jätkuvalt Kremlilt laenu – alustades manipuleerivat mängu kahe potentsiaalse kreeditoriga.
«Me võiksime mõlemat kombineerida,» ütles Christofias ajakirjanikele paar tundi enne seda, kui ta taanlastelt ELi eesistuja mantli üle võttis. President ei jätnud mainimata, et venelased pakuvad paremaid tingimusi kui EL.
«Venelased, head sõbrad, hoolivad Küprosest,» lisas ta. «Ma ütlen teile väga ausalt ja väärikalt, et me oleme tänulikud Vene Föderatsioonile nende kauaaegse ja täieliku toetuse eest, midagi vastu palumata.»
Tõsiasi, et Küpros alustab ELi eesistumist hetkel, mil käivituvad kohmakad läbirääkimised nende Kreekast sõltuva finantssektori päästmise üle, on närvid Brüsselis pingule tõmmanud.
Eesistuja roll tähendab, et Küpros juhib võtmelise tähtsusega läbirääkimisi uue Euroopa pangandusliidu loomisest, samuti potentsiaalselt pinevaid läbirääkimisi ELi uue 7-aastase eelarve üle.
«Ootused on niivõrd madalal, et siit saab tulla üksnes positiivseid üllatusi,» ütles surmtõsiselt üks ELi diplomaat.
Kuid Vene sidemed on osa palju keerukamast geostrateegilisest keerdküsimusest, mille Küpros kaheksa aasta eest ELi astudes endaga kaasa tõi – tegemist oli diiliga võitmaks Kreeka toetust kaheksa endise Varssavi pakti maa vastuvõtmisele samal ajal.
Kõige ilmsem on olnud Küprose neli kümnendit kestnud konflikt Türgiga, mis 1974. aastal sisse tungis ja saare kaheks jaotas. Küpros on blokeerinud Türgi ELi astumist, kuid on samal ajal pärssinud ELi koostööd NATOga Euroopa kaitsepoliitika koordineerimisel.
EL lootis tagada liitumise kontekstis saare ühendamise, kuid kreekakeelse lõunaosa kodanikud hülgasid ÜRO vahendusplaani – kuigi seda toetasid saare türklastest elanikud – ning võitsid endale Brüsselis palju vaenlasi.
WikiLeaksi lekke kohaselt ütles britt Chris Patten, kes juhtis ELi välsipoliitikat Küprose läbirääkimiste ajal, 2004. aastal USAsse läkitatud diplomaatilises telegrammis, et ta «lõunastaks [Küprose liidritega] vaid siis, kui lusikas oleks väga pikk».
Christofias andis selgesti mõista, et ei pea ELi eesistumist pingelõdvenduse võimaluseks. Ta viitas Türgile kui «koloniaalvõimule» ning rõhutas, et Ankara on võtnud veelgi karmima joone pärast Araabia kevadet, mida aitas üles õhutada.
«Türgi juhtkond tegi väga tõsise pöörde ning muutus jäigemaks, küünilisemaks ja kompromissitumaks,» ütles ta.
Viimasel ajal tekitavad veelgi akuutsemat peavalu Küprose valitsuse Venemaa-suhted – eriti nüüd, kui EL on üritanud isoleerida Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi, keda toetab Kreml. Briti ametnikud on tunnistanud, et kaaluvad kahepoolset abilaenu Küprosele (lisaks euroala abile), mis on endine Briti koloonia ja kus siiani paiknevad kaks nende sõjaväebaasi – vältimaks saare sattumist Moskva sügavasse embusse.
Küprose pankade kontodel on 22 miljardit eurovälistest riikidest pärit eurot, suur osa neist on venelaste omad. Ning mullu laenas Kreml Küprose valitsusele 2,5 miljardit eurot – lükkamaks edasi läinud nädalast tasumise tundi.
«Tegemist on tõeliselt lähedaste majandussuhetega, kuid samal ajal on Küpros ELi liige,» ütles Christofiase peanõunik ELi küsimustes Andreas Mavroyannis. «Me ei tee iial midagi, mis oleks vastuolus meie kohustustega [ELi ees].»
Pärast esialgset tõrkumist toetas Küpros ELi eskaleeruvaid sanktsioone Damaskuse suhtes, kuid hiljuti on leidnud aset mitu mõtlemapanevat instidenti. Jaanuaris jõudis Süüriasse Vene laev, mis üldlevinud hinnangu kohaselt vedas laskemoona. Laev tegi vahepeatuse Küprosel, rikkudes ELi relvaembargot.
Küprose ametnike sõnutsi kinnitati neile, et laev oli teel Türki – kuigi Türgi keeldub võtmast vastu laevu, mis asuvad teele saare Kreeka poolelt.
Christofias nimetas süüdistust «muinasjutuks».
«Väites, et venelased veavad Küprose kaudu relvi, pole ühtegi tõetera,» ütles president.
Oktoobris avaldatud sõltumatu uuring kinnitas, et Christofiase otsus ladustada saare suurima elektrijaama lähedal mereväebaasis relvi, mis olid teel Iraanist Süüriasse, lähtus soovist mitte pahandada Assadit.
Möödunud aasta juulis lendasid relvad õhku, halvates elektrijaama töö.
Copyright The Financial Times Limited 2012