Eilsest pahaendelisemaks reitingulangetused enam minna ei saagi: ühe korraga tegid seda Britannia, Hiina, euroala ja Taani. Kusjuures viimane kehtestas esmakordselt negatiivsed hoiuseintressid.
Investorid peavad keskpankade reitingukärpeid pahaendeliseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina hülgas isegi traditsioonid ning seadis esmakordselt laenuintressiks ilusa ümmarguse numbri 6 (milleni jõudmiseks tehti 31-baaspunktine kärbe).
Hiinas usutakse, et number 6 peaks ärimeestele õnne tooma.
Turgudel tegutsejatele võlunumber siiski muljet ei avaldanud. Nimelt otsustasid investorid kuulata keskpankurite sõnu, mitte keskenduda odavama raha pakkumistele.
Ühel hetkel käisid Hispaania 10-aastaste riigivõlakirjade tootlused ära euroajastu kõrgeimal tasemel, sooritades 40 baaspunktilise hüppe. Päeva lõpuks nad taastusid kergelt: tulemuseks 13 aasta viletsuselt teine päev 6,78-protsendiliste tootlustega – mis on taas ohutsooni piirimail.
Investorid pagesid pigem turvapaikadesse. 2-aastaste Saksa võlakirjade tootlused on ajaloos vaid 5 päeval madalamad olnud. Mis osutab sellele, et euroliidu liidrite päästeplaanid erilist usaldust ei ärata.
Hispaania aktsiad kukkusid 3 protsenti, sama saatus tabas euroala panku.
Itaalia aktsiad, mis seisab järjekorras Hispaania taga, langesid 2 protsendi jagu.
Kõige suurema kaaluga olid Euroopa Keskpanga (EKP) presidendi Mario Draghi sõnad. Esiteks on realiseerumas majanduse «langusriskid», teiseks EKP isegi ei arutanud alternatiivseid rahapoliitilisi meetmeid nagu kvantitatiivne leevendamine (raha trükkimine võlakirjade ostmiseks).
Kui vaadata selle peale, mida keskpangad tegid, mitte nende sõnadele, siis võib tunda end pisut positiivsemalt. Odavam euro (nüüd alla 1,24 dollari) peaks perifeeriat natuke aitama.
Mis veelgi tähtsam: EKP jaoks läheb raskeks intresse veelgi langetada, kuna hoiuste intress on juba null.
Kui euroala majandus halveneb, tuleb minna erakordsete meetmete teed – ja kvantitatiivne leevendamine oleks ilmselge valik, kuigi Saksa Bundesbankile see ei istuks.
EKP tõsiste toetusmeetmete tõenäosus kasvab.
Copyright The Financial Times Limited 2012