/nginx/o/2012/07/03/1197228t1hd6cc.jpg)
Paljud konservatiivsed Briti parlamentäärid näevad õitsvas Norras mudelit, kuidas väljaspool Euroopa Liitu hästi hakkama saada.
Briti toorid piidlevad Norra mudelit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra naudib kõiki tollivaba kaubanduse hüvesid Euroopaga, kuulumata poliitilisse blokki.
Norrakad on juba kahel referendumil ELi liikmeks astumise hüljanud, viimane neist leidis aset aastal 1994.
Samal ajal on Norral Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) kaudu ligipääs ühisturule, kuhu kuuluvad ka «eurovälised» Island ja Liechtenstein.
Samas pole sugugi mitte kõik norrakad seda meelt, et nende mudel järgimist väärib. Valitsuse hiljutise raporti hinnangul on Norra EMP liikmena «de facto Euroopa Liidu liige», kuna peab ikkagi järgima igasuguseid reegleid.
Pärast 20 EMPs veedetud aastat on Norra kaasanud oma seadustesse ca kolm neljandikku ELi seadusandlikest aktidest. Raportist nähtub, et ligikaudu 170 Norra 600st statuudist ja 1000 määrust lähtuvad ELi mõjust.
Üks põhjuseid, miks norrakad ELiga liitumisele ei ütlesid, oli mure nafta- ja gaasivarude suveräänsuse pärast. Mullu tuli aga ilmsiks, et Brüssel on surunud Norrale peale muutused antud sektori korralduses.
Raport väidab, et peamine erinevus, mis ELi täisliikme staatuse puudumisest tuleneb, on «demokraatia defitsiit», kuna Norral ei ole kohta ELi laua taga ning seetõttu ei ole võimalik mõjutada endale peale surutavaid reegleid.
Sageli kutsutakse Norra olukorda «faksidemokraatiaks», kuna Brüssel läkitab neile lihtsalt faksiga uusi direktiive.
Paljud norrakad on hakanud ütlema, et EMPst tuleks välja astuda ning sõlmida Brüsseliga kahepoolsed kaubandussuhted – midagi Šveitsi sarnast.
«Üha rohkem on tunne, et EMP võtab meilt suveräänsuse,» ütles liikumise «Ei ELile» juht Heming Olaussen, kes usub, et kuigi valitsus on praegu EMP-meelne, võib hoiak eelolevatel aastatel muutuda.
ELiga liitumise toetus on väga madal, selle vastu on 75 protsenti Norra kodanikest.
Hiljutiste arvamusküsitluste valguses kasvavad ka EMP-vastased meeleolud.
Euroopa Reformi Keskuse direktor Charles Grant ütles, et antud olukorras oleks Šveitsi kahepoolne mudel Briti euroskeptikutele ilmselt atraktiivsem, kui Norra oma.
Kuid ta lisas, et ka sel mudelil on omad hädad: «Kaubandusblokist väljajäämine võib kahjustada näiteks Briti autotööstust.»
Copyright The Financial Times Limited 2012