Sloveenia võib vajada välisabi

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sloveenia peaminister Janez Jansa Brusselelis Euroopa Liidu tippkohtumisele saabumas.
Sloveenia peaminister Janez Jansa Brusselelis Euroopa Liidu tippkohtumisele saabumas. Foto: SCANPIX

Sloveenia võib olla kuues euroala liikmesriik, kes võib  pangandussektori päästmiseks vajada Euroopa Liidult välisabi, kirjutab Bloomberg.

«Üha suuremaks kasvab tõenäosus, et Sloveenia on järgmine majandus, kes vajab päästmist Euroopa Liidu poolt,» ütles uudisteagentuurile Prantsusmaa suurpanga BNP Paribas Varssavi üksuses töötav ökonomist Michal Dybula.

Eelmisel nädalal vajas lisakapitali Sloveenia suurim pank Nova Ljubljanska Banka. Riigi peaminister Janez Jansa ütles 27. juunil, et Sloveenial lasub «Kreeka stsenaariumi» risk ning kinnitas kaks päeva hiljem Brüsselis, et «nad teevad kõik lahenduse leidmiseks.»

«Põhiline on see, et me viisime lõpule NLB kapitali suurendamise,» ütles rahandusminister Janez Sustersis. «Ma arvan, et me saame probleemi koduste vahenditega lahendatud. Ma ei usu, et me vajame päästmist, aga need ökonomistid võivad öelda, mida nad tahavad, aga neil ei ole värsket informatsiooni,» kommenteeris minister analüütikute arvamusi.

Euroopa Keskpank on korduvalt nõudnud Sloveenia pankadelt rekapitaliseerimist, mis sõltub suuresti keskpanga laenudest. Suuremat sorti finantsabi vajadus võib kerkida esile juhul, kui Euroopa liidrid ei suuda kiiresti võla- ja panganduskriisi süvenemist peatada, arvab Dybula.

Seni on Euroopa Liidult välisabilt palunud Kreeka, Iirimaa, Portugal, Hispaania ja Küpros.

Sloveenia astus eurotsooni 2007. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles