Ülikoolid meelitavad hüvedega IT-tudengeid

Kalev Aasmäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IT Kolledžisse oli eile lõunaks laekunud juba üle 300 sisseastumisavalduse. Võrreldes eelmiste aastatega on huvi märgatavalt suurenenud.
IT Kolledžisse oli eile lõunaks laekunud juba üle 300 sisseastumisavalduse. Võrreldes eelmiste aastatega on huvi märgatavalt suurenenud. Foto: Liis Treimann

Ülikoolid peibutavad tulevasi informaatikatudengeid kuni 300 euro suuruste lisastipendiumite ja tasuta sülearvutitega.
 

Eesti IT-sektorit on juba pikemat aega kummitamas tööjõupõud. Arengufondi aprillikuiste analüüside kohaselt oleks praegu võimalik lisaks 7000-le juba töötavale IT-spetsialistile kohe tööd pakkuda veel umbes sama paljudele.

Et IT-spetsialistide hulka kiiresti suurendada, alustatakse sügisest riigi, ettevõtete ja ülikoolide ühise IT Akadeemia koostööprogrammiga. Programmi raames hakkab IT Akadeemia sügisest nii rahaliselt kui muul moel toetama Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja Tartu Ülikooli (TÜ) bakalau­reuseõppe informaatika õppekavasid, aga ka magistriõppe rahvusvahelise küberkaitse ja tarkvaratehnika õppekavasid.

See võimaldab ülikoolidel oma äranägemise järgi informaatikaõpet tõhustada ja populaarsemaks muuta. Nii Tartu Ülikool kui Tallinna Tehnikaülikool on toetuse abil loonud umbkaudu 20 protsendile parimatele informaatikatudengitele 240 euro suuruse lisastipendiumi. Õppurite meelitamiseks pakutakse ka muid hüvesid – näiteks saavad Tartu Ülikooli informaatikatudengid enda käsutusse isikliku sülearvuti.  

TTÜ plaanib aga IT teaduskonna projektijuhi Eva Keerovi sõnul luua magistriõppesse kümmekond õppemaksust vabastatud peamiselt välisüliõpilastele suunatud õppekohta.

Raha kõigeks selleks tuleb IT Akadeemia projektijuhi Erki Urva sõnul peamiselt riigilt, kes annab 1,5 miljonit eurot, aga ka erasektorist. Näiteks Skype on programmi toetanud 100 000 euroga.

«Tulevikus loodame siiski eraettevõtete panuse osakaalu kasvu. Praegu ei luba piiratud finantsid toetada ka muude õppeasutuste nagu Tallinna Ülikooli ja IT Kolledži vastavaid õppekavasid, mida me tulevikus võimalusel siiski hea meelega teeks,» lisas Urva.

Suur lisastipendium on Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimehe Eimar Veldre sõnul tervitatav algatus. Kuigi paljude muude erialade puhul on ainukeseks olemasolevaks õppetoetuseks taotletav põhitoetus, mille suuruseks on ümmarguselt vaid 56 eurot, ei tohiks see erialadevahelisi pingeid tekitada.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles