Eesti probleem: riigi edu ei jõua inimeseni

Euroopa riikide konkurentsivõime. Illustratsioon: graafika: Silver Alt

Liiga vähesed saavad Eestis osa majanduskasvust, hüvedest ja võimalustest – riigi majanduskasv ja edu ei jõua lihtsalt tavaliste inimesteni.

Maailma majandusfoorumi värske raport jaotab euroliidu konkurentsivõime poolest neljaks erineva tulevikuväljavaatega grupiks, kusjuures Eesti on teeninud erandlikult kõrge, 11. koha. Eesti edestab ühtlasi kümmet endast hetkel rikkamat riiki.

Värske, Euroopa 2020 nime kandev uuring hindas riikide konkurentsivõimet seitsmest aspektist, kusjuures põhitähelepanu all oli riikide võime ehitada üles kõrget lisandväärtust tootev nn tark teadmistepõhine majandus, mis võimaldaks luua kõrgepalgalisi töökohti ning ühtlasi säilitada paljudele eurooplastele harjumuspärane kõrge elatustase ja sotsiaalsüsteem. Teadmistepõhise majanduse perspektiivide hindamiseks võeti uuringus vaatluse alla ärikeskkond, digitaalne areng, innovatsioon ja haridus.

Eestil hulk takistusi

Selgus, et vaid viis euroliidu riiki – Rootsi, Soome, Taani, Holland ja Suurbritannia – suudavad «targa majanduse» loomise potentsiaalis ületada USAd, kuid keskmiselt jääb euroliit, sealhulgas Eesti oma perspektiivide poolest tublisti alla nii USA-le, Kanadale kui ka Jaapanile.

Uuring toob välja, et konkurentsivõimelt võib euroliidu riigid üldiselt jagada nelja gruppi – tugevamasse ehk Põhjamaade gruppi kuuluvad riigid võivad tulevase elatustaseme ja ühiskonnakorralduse säilimise osas olla optimistlikud, kuid enamikul euroliidu riikidel maailma konkurentsiolukorras häid väljavaateid ei ole.

Konkurentsivõimelt teine grupp jääb juba alla näiteks USA-le, Jaapanile ja Kanadale, kolmanda grupi «targa majanduse» konkurentsivõime profiil sarnaneb suurte, kasvava majandusega ehk BRICi (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina) riikidega, ehkki elatustaseme poolest on mitmed Euroopa riigid praegu ees.

Kui üldjuhul peaks konkurentsivõime ja elatustaseme vahel olema märgatav seos, siis vastuolud ilmnevadki eelkõige võlakriisiriikides. «Ühesugused laenuintressid andsid osale riikidele võimaluse oma elatustaset ette laenata,» selgitas kujunenud olukorda Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm. «Vanasti oli seda vahet võimalik võlaga täita.» Nii on näiteks Kreeka ja Itaalia tabelis vastavalt 25. ja 21. kohal.

Eesti on konkurentsiedetabelis uusliikmena tõusnud enneolematult kõrgele, 11. kohale ja möödunud kümnest endast hetkel ostujõulisemate elanikega riigist – sealhulgas kõikidest võlakriisiriikidest (PIIGS). Suur vahe on tekkinud ka Läti ja Leeduga, kes on tabelis alles 19. ja 20. kohal.

Eesti tugevad küljed olid eelkõige kiirelt arenev digitaalne keskkond ja ettevõtluskliima, kuid mitte üheski kategoorias tervikuna ei ole suudetud tõusta tippu ehk Põhjamaade tasemele. Ärikeskkonda tervikuna hoiavad tagasi vähesed finantseerimisvõimalused ja nõrk konkurentsiolukord ning digitaalsetest edusammudest hoolimata ei ole innovatsiooni väljavaated kuigi head: liiga vähe investeeritakse teadus- ja arendustegevusse, teadlasi on vähe, patente registreeritakse vähe ning ülikoolide ja ettevõtete teaduskoostöö on nõrk.

Teadmistepõhise majanduse loomise võimalikkusele lisaks vaatas uuring, kuidas riigid on suutelised kogu elanikkonda kaasama nii rikkuse loomisesse kui ka sellest osa saamisesse. Selle hindamiseks läksid arvesse ühelt poolt tööturunäitajad ja teiselt poolt sotsiaalne kaasatus, mida iseloomustas sissetulekute ebavõrdsust mõõtev Gini koefitsient, valitsuse meetmed vaesuse vähendamiseks, tervishoiuteenuste kättesaadavus ja suund võrdsete võimaluste pakkumisele.

Suur töö veel ees


Just sotsiaalne kaasatus oligi Eesti konkurentsivõime nõrgim lüli: selles osas on Eestist tagapool vaid seitse, enamjaolt samuti keskmisest vaesemat ELi liikmesriiki.

Majandusfoorumi hinnangul on sotsiaalne kaasatus konkurentsivõime juures kriitilise tähtsusega, sest kõrgemad mediaansissetulekud aitavad kasvatada sisenõudlust ja samas koguda säästude kujul vajalikku kapitali investeeringuteks.

Ühiskonnad, kus keskendutakse võrdsete võimaluste loomisele, on stabiilsemad ja soodustavad majanduslikku aktiivsust ning jõukuse kasvu. Nagu tarkade töökohtade loomises, paistavad ka sotsiaalse kaasatuse poolest tabelis silma eelkõige Põhjamaad.

Tublist kohast hoolimata on suur töö veel ees, nendib Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm. Kuna ajaloolist oskusteavet ja kapitali on Eestil vähe, veavad Palmi hinnangul konkurentsivõimet seni põhiliselt välisinvesteeringud ja partnerlus. Tuleviku puhul on aga oluline, et tekiks ka uus generatsioon ettevõtjaid. «Mida kõrgemale hinnatasemele liigume, seda enam peab tööjõu kvaliteet järele jõudma.»