Peaminister Andrus Ansipi sõnul olid sel Euroopa ülemkogul tehtud euro tulevikku puudutavad otsused head ja tasakaalukad ning Eesti võib tippkohtumise tulemustega rahul olla.
Ansip: Eesti võib Euroopa ülemkogu tulemustega rahul olla
29. juuni 2012, 23:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ülemkogul vastuvõetud otsused on Euroopa Liidu (EL) kui terviku huvides, nad on eurotsooni tugevdamise huvides ja nad on loomulikult sel juhul ka Eesti huvides,» kommenteeris Ansip BNSile.
Ansipi sõnul tekitasid vaidlusi pea kõik ülemkogul arutlusel olnud küsimused, kuid pärast teravaid vaidlusi saadi heale kokkuleppele.
Eesti jaoks kõige olulisema küsimusena tõi peaminister välja arutelud mitme-aastase eelarveraamistiku üle. «Selles küsimuses me olime edukad oma murede teadvustamisel,» sõnas ta.
«Euroopa Komisjoni pakutud pakett, mida väga hästi arendati edasi Taani eesistumise ajal, on võrreldes praeguse finantsperspektiiviga märksa enam suunatud üle-Euroopaliste eesmärkide saavutamisele,» märkis peaminister.
Ansipi hinnangul on selles kavas ka piiriüleste taristuprojektide osa täiesti arvestatav. «Euroopa Ühendamise Rahastu on kava üks paremaid osasid. Me oleme soovinud olla enam lõimunud erinevate Euroopa riikidega ja nüüd peame rohkem tähelepanu pöörama taristutele, sellele füüsilisele lõimumise poolele,» kommenteeris ta.
Tegemist oli esimese uue eelarvekava aruteluga ülemkogu tasemel, arutelu jätkub oktoobris. Sügisel lähevad kõnelused peaministri sõnul kindlasti ka märksa kriitilisemaks. «Ma loodan, et detsembris jõuame kokkuleppele. Seda, et pinged ei süvene, ma seitsme aasta tagustele mälestustele tuginedes kindlasti ei eelda. Kindlasti neid pingeid tuleb,» rääkis ta.
Peaminister: meie põllumeeste muret on mõistetud
Eelarve läbirääkimistel on Eestil kaks teemaderingi, milleks on ühtekuuluvuspoliitika ning põllumeeste otsetoetused. Ansipi sõnul on Eesti praegu rahul sellega, et «meie muret on mõistetud.»
Põllumeeste otsetoetustest rääkides märkis Ansip, et Baltimaade otsetoetuste tase on ülekohtuselt madal võrreldes väga paljude teiste ELi liikmesriikidega. «Me ei taotle selles küsimuses mitte rohkem raha, vaid soovime võrdset kohtlemist,» sõnas ta.
«Võrdse kohtlemisega praktikas on muidugi nii, et paljude Lääne-Euroopa riikide jaoks ei ole avaliku arvamuse tõttu võimalik otsetoetusi sendigi võrra vähendada, seega lahenduseks kujuneb ilmselt Eesti põllumeeste otsetoetuste taseme tõus,» selgitas Ansip.
Üks ülemkogul arutlusel olnud küsimustering oli seotud ka komisjoni antud riigipõhiste soovitustega. «Eesti võtab neid soovitusi väga tõsiselt ja usun, et oleme suutelised neid väga suures osas ka rakendama. Kindlasti ei võta me neid soovitusi kui tohutut kriitikat,» kommenteeris peaminister.
Neljapäeva öösel leppisid ELi valitsusjuhid kokku ka umbkaudu 120 miljardi euro suuruses kasvupaktis. «Kasvupaktiga on nii, et kõik, mis puudutab siseturu arendamist, digitaalse ühtse turu arendamist ja tööhõive suurendamist, siis see on kõik nii Euroopa kui terviku ja Eesti huvides,» selgitas Ansip.
Paljude riikide jaoks olid Ansipi sõnul kasvupaktis aga olulisemad lühiajalisemad meetmed, nagu näiteks Euroopa Investeerimispanga kapitali suurendamine 10 miljardi euro võrra või projektivõlakirjade rakendamine, mis Eestile aga tema väiksuse tõttu väga olulised ei ole.
Lootusetuid pankasid maksumaksja rahaga ei turgutata
Pangaliidu teema on Ansipi sõnul aga ka Eesti jaoks oluline, kuigi siinses regioonis on piiriülene pangandusjärelevalve hästi arenenud. Ülemkogul otsustati ka, et toimiv piiriülene pangandusjärelevalve saab mitmete toetusmeetmete eelduseks. «Kui järelevalvet ei ole, siis ei saa ka abivahendeid,» ütles Ansip.
Mis institutsioon järelevalvega tegelema hakkab on Ansipi sõnul veel diskussiooni küsimus, kuid kindlasti on sellesse kaasatud Euroopa Keskpank.
Kommenteerides küsimust, et stabiilsusmehhanisme hakatakse kasutama pankade rekapitaliseerimiseks, märkis Ansip, et lootusetute pankade turgutamiseks Euroopa maksumaksja raha kindlasti kasutama ei hakata. «Rekapitaliseeritakse ikka neid panku, millel on tulevikku ja mille suhtes prognoosid on head,» kinnitas ta.
«Elujõulised pangad vajavad kriisi üleelamiseks abi ja sellist abi on EL ka valmis andma näiteks Hispaania pankadele, aga sellise abi eelduseks on tugeva piiriülese pangandusjärelevalve olemasolu. Kui ei ole sõltumatut hinnangut pankade elujõulisuse kohta, siis ei tasu neil ka abiga arvestada,» lisas ta.
EFSFi ja ESMi põhikirjas Ansipi kinnitusel mingeid muutusi tulemas ei ole.