Guardian: Ida-Euroopa on Aasia kriisi kordamise lävel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1997. aastal Kagu-Aasia riike tabanud kriis algas aktsiaturu kokkukukkumisest ning paiskas seni edukad riigid aastatepikkusse surutisse.
1997. aastal Kagu-Aasia riike tabanud kriis algas aktsiaturu kokkukukkumisest ning paiskas seni edukad riigid aastatepikkusse surutisse. Foto: AFP / Scanpix

Kui maailmas nõudlus kiirelt ei taastu, on Ida-Euroopa 1997. aasta Aasia kriisi kordamise ääre peal, kirjutab The Guardiani majandustoimetaja Larry Elliott.


Viimased andmed Ühendriikide, Jaapani ja Saksa majanduse kohta ei anna aga nõudluse kiireks taastumiseks palju lootust, tõdeb Elliott oma kolumnis. Mõnda lootuskiirt ta siiski näeb: «Tööstustoodangu metsik langus kõigil mandritel võib olla osa globaalsest aktsiaturgude puhastumisest ja kui see on läbi, peavad ettevõtted hakkama jõuliselt laienema isegi langenud nõudluse rahuldamiseks,» märkis ajaleht.

Laienemise käigus jääb Ida-Euroopa odavam tööjõud jätkuvalt suurkompaniisid meelitama, ehkki viimased arengud ei tõota Ida-Euroopasse laienemist just lihtsaks teha. «Rikaste Euroopa ja Põhja-Ameerika riikide maksumaksjad on äsja kulutanud üüratu raha kasutute pankurite päästmiseks ning ei soovi vastutasuna näha oma töökohtade eksportimist välismaale.»

Ajaleht meenutas, et 1990ndatel täitis Venemaa koos endiste satelliitriikidega laborihiirte rolli välkkapitalismi eksperimendis. Nüüd saavad samad riigid lakmuspaberiks katses, mis mõõdab lääneriikide pühendumust protektsionismivastases võitluses.

Endise kommunismibloki riikide probleemid olnuks Euroopa Liidule suur väljakutse ka jõukal ajal, kuid Ida-Euroopa vajab abi nüüd, kui Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania on vajunud majanduslangusse, Iirimaa maadleb kinnisvarakrahhiga, Kreekas pulbitsevad tänavarahutused ning Austria panku vaevavad suured Ida-Euroopasse antud kriitilised laenud.

«See kõik valmistab eurotsoonile esimese tõsise katsumuse,» järeldab autor. «Juba on arvamusi, et eurot mõjutavad pinged panevad rohkem kui ühe riigi - Itaalia ja Kreeka on tüüpilised kahtlustatavad - ühisrahast loobuma.»

Ehkki Elliotti hinnangul on selline stsenaarium ebatõenäoline, meenutab ta, et viimase 18 kuu jooksul on juhtunud väga palju ebatõenäolisi asju, tuues näiteks kas või Briti suurpankade natsionaliseerimise. «Kindel on, et laiem euro tähendab nõrgemat eurot,» tõdeb Elliott.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles