Merko: detailplaneeringu menetlemine Tallinnas peaks poole kiiremini käima
29. juuni 2012, 15:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merko juhatuse liige Jaan Mäe kirjutab, et Tallinna linnavalitsuse algatus detailplaneeringute metelemist lihtsustada on väga positiivne, kuna protsess on veninud ebanormaalselt pikaks - nelja poole aasta asemel peaks see toimuma kahe aasta jooksul.
On väga positiivne, et Tallinna linnavalitsus on korrigeerimas Tallinna linna ehitusmäärust selles suunas, et detailplaneeringute menetlusprotsess muutuks kiiremaks ja läbipaistvamaks. Detailplaneeringute menetlusprotsess on aastate jooksul pidevalt pikenenud ja 2011. aastal kehtestatud detailplaneeringute keskmine menetluskestus Tallinnas oli juba 4,4 aastat. Normaalne keskmine menetlusperiood võiks olla 2 aastat. Kindlasti on erijuhte, kus mõistetav on ka mingil määral pikem menetlusperiood – suur planeeringuala paljude maaomanikega, linnaehituslikult väga oluline ala, suur avalik huvi planeeringu osas.
Detailplaneeringute menetluskiirusest ja menetlusprotsessi selgusest ning läbipaistvusest sõltuvad investorite otsused. Investeeringute rohkus omakorda kohaliku omavalitsuse territooriumil on kohaliku omavalitsuse huvides, kuna tekitavad täiendavat tööhõivet juba ehitusperioodil, loovad uusi töökohti , elamispindu ning seega tõstavad kohaliku omavalitsuse maksutulu baasi. Kohalik omavalitsus saab 11,4 protsenti maksumaksja tulust, arvestamata mahaarvamisi.
Eelkõige on detailplaneeringute menetluskiiruse tõstmine Tallinna konkurentsivõime tõstmine naabervaldade, linnade ning ka naaberriikide pealinnade suhtes.
Kõige olulisemat ajasäästu võimalust näen detailplaneeringute algatamiseelse eskiisi menetlemise staadiumis. Puudub sügav mõte ühte tööd sisuliselt teha kaks ja enam korda, sest lõputult lihvitud eskiis ei anna hilisemas detailplaneerimise protsessis arendajale / huvitatud isikule mingisugust kindlustunnet, et peale avalikustamist, avalikke arutelusid ning kooskõlastamiste protsessi jääks eskiisprojekti olemus samaks.