Ametiühingu keskliidu juht Harri Taliga ütles vastukaaluks tööandjatele, kes on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse vastu, et suur osa neist riskidest, mille kindlustamiseks uus kindlustusliik mõeldud on, on töötajate jaoks täna katmata.
Taliga: suur osa riske jääb töötajate kanda
3. märts 2009, 10:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta lisas, et peab silmas eelkõige püsiva töövõime kaotust kutsehaiguste tagajärjel.
«Tööandjate keskliit halab küll ettevõtete koormuse kasvu pärast, aga salgab maha häbiväärse tõsiasja, et Eesti töötajate tervis on vilets ning just inimeste tervisega on kinni makstud suur osa Eesti senisest majandusedust,» lausus Taliga.
Ta küsis, miks diagnoositakse meil pea 20 korda vähem kutsehaigusi kui naabrite juures Soomes või 10 korda vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Taliga tõdes, et kivi tuleb heita ka riigi kapsaaeda, sest tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kiire väljatöötamise vajadust tunnistati kolmepoolsetel läbirääkimistel juba 1993.a. aprillis. Ja kuigi 2001.a. jõudis seaduseelnõu ka riigikogu menetlusse, jäi see tookord vastu võtmata suuresti just «tänu» tööandjate vastuseisule.
«Kui tööandjate keskliit nõuab ühest küljest maksude vähendamist ja teisalt riigilt ettevõtetele suuremaid toetusi, siis on see selgelt populistlik käitumine, mille puhul jutt jätkusuutlikust poliitikast on tühi sõnakõlks.
Samuti ei räägi nad sõnagi sellest, et meie tööjõukulud on neli korda madalamad kui Põhjamaades. Kui nad sellistes oludes ei suuda konkureerida, tuleks vaadata peeglisse, mitte süüdistada riiki ja töötajaid,» kommenteeris Taliga.