Vitsur: Eestist ei saa kunagi Luksemburgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luksemburgi sisemajanduse kogutoodang (SKT) inimese kohta on kaks ja pool korda kõrgem Euroopa Liidu keskmisest. Eesti arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul oleks Eestil väga keeruline Luksemburgi edulugu kopeerida, pealegi on SKT numbrid väikse riigi puhul petlikud.
Eesti SKT inimese kohta on 67 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, Luksemburgi oma aga 274 protsenti. Vitsuri sõnul on see number aga petlik, kuna Luksemburgis on registreeritud terve hulk selliseid firmasid, kes riigis ei tegutse, aga konsolideerivad seal oma finantstulemuse.
«Kui sissetulekuid vaadata, siis Luksemburg on Euroopa keskmisest kõrgem umbes sama palju, kui London City sissetulekud on Londoni keskmisest kõrgemad,» rääkis Vitsur ja lisas, et teine põhjus, miks riigi SKT inimese kohta väga kõrge tuleb, on Luksemburgi suur finantssektor.
Erinevalt näiteks Iirimaast ja Hispaaniast, kellel suure pangandussektoriga kehvasti läks, on Luksemburgi käsi paremini käinud. Esiteks tegutsevad seal rahvusvahelised pangad, keda riik ei pidanud päästma, teiseks ei osalenud need pangad nii agaralt laenurallis.
Eestil ei õnnestu Vitsuri sõnul aga kuidagi Luksemburgi edu järgi teha. «Eestil ei ole ühtegi silmanähtavat tugevust, et ehitada üles suur rahvusvaheline keskus. Asume perifeerias ja me ei ole aastasadu olnud Euroopa keele- ja kultuuriruumi keskmes nagu Luksemburg. Nad on Euroopa kõige arenenuma koha peal, aga siiski neutraalne pind Saksamaa ja Prantsusmaa vahel.»
Kolmandaks on Luksemburgi SKT inimese kohta kõrge, kuna seal käib tööl palju inimesi teistest riikidest, kelle panus läheb küll arvesse, aga keda rahvastiku hulka ei arvata.