Valitsus EXPO suhtes kahevahel
21. juuni 2012, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal ei jõudnud valitsuskabinet üksmeelele otsuses, kas Eesti osaleb maailmanäitusel EXPO 2015 Itaalias. Ehkki väidetavalt oli eelhäälestus positiivne, lükati lõpliku otsuse tegemine edasi augustisse.
Majandusminister Juhan Parts ütles istungi järel, et jutt käib tulevasest kulust kuni 3,8 miljonit eurot ja küsimus on, kas saame selle eest piisavalt palju praktilises elus tagasi.
Partsi sõnul ootab valitsus nüüd eelkõige ettevõtjatelt ning ettevõtlusorganisatsioonidelt huvi ja sõnumit, et ollakse valmis omalt poolt panustama, ka rahaliselt. «Lihtsalt riigi kohalolekust on tõenäoliselt vähe,» tõdeb majandusminister.
EXPO-l osaleda oleks riigina muidugi vajalik, aga see ei saa tulla teiste asjade, sealhulgas Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli kultuuriprogrammi arvel, viitab kultuuriminister Rein Lang oma vastuses, millised võivad olla valitsuse ees seisvad valikud.
EXPO 2015 toimub Itaalias Milanos 1. maist kuni 31. oktoobrini 2015 ja selle teemaks on «Feeding the Planet, Energy for Life» («Planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine» – toim). Seega on keskne teema toit, toidu ohutus ja tervis, mis tuleneb toidust.
Shangai kui ettevõtlusvärav
Kord viie aasta tagant toimuvad nn suured maailmanäitused nagu viimati Shanghais. Vahepeal toimub ka pisemaid temaatilisi EXPOsid, mis on kestuselt lühemad ja rohkem kohaliku tähtsusega. Seal paljud pisiriigid nagu Eesti tavaliselt ei osale.
Ei saa sugugi öelda, et varasematel kordadel on kõik otsused Eesti riigi poolt sündinud lihtsalt ja ühtemoodi.
EXPO 2000 Saksamaal Hannoveris oli esimene suur maailmanäitus, kus Eesti esines ekspositsiooniga päris omaenda rahvuspaviljonis – see oli tuntud kui katuse küljes rippuvate porganditega paviljon. Varem oldi pärast taasiseseisvumist mõnel korral koos Läti ja Leeduga ühistel pindadel.
Aga ka Hannoveri puhul oli vahepeal õhus küsimus, kas üldse osaleda. Nimelt kui 1999. aasta kevadel tehti säästueelarve, sattus EXPO rahastus küsimärgi alla. Lõpuks vajalik raha, ligi 40 miljonit krooni, ikka leiti.
Vahepeal oli EXPO 2005 Jaapanis, kus Eesti ei osalenud. Ilmselt liiga kauge riik ja huvi polnud nii tugev. 2010. aastal Shanghais oli Eesti kohal. Aga seegi otsus ei sündinud lihtsalt.
«Shanghai puhul oli ka algne mõte, et kauge ja kallis ning täpselt ei tea, mis me sealt saame,» meenutab majandusministeeriumi ettevõtluse talituse juht Piret Treiberg. «Lõppargumendiks sai, et kui meid seal kohal ei ole, oleks võimaluse kaotus ennast Aasias tutvustada liiga suur.»
Maria Alajõe, kes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse liikmena viimatist maailmanäitusel osalemist kureeris, tõdeb, et otsus Shanghaisse minna hilines.
«Kui meie hakkasime esimesi samme tegema, siis naabrid Põhjamaad juba sisuliselt alustasid ehitamist. Nad olid ikka tubli aasta ees või isegi rohkem,» räägib ta. «Ilmselgelt oleks vaja osalemise või mitteosalemise otsus langetada varem, mis võimaldaks kaasata rohkem huvilisi, optimaalsemalt majandada ja saavutada kokkuvõttes parema tulemuse.»
Alajõe sõnul tegi Shanghai EXPO-l osalemise keerukaks ka pikk vahemaa, karmid tollireeglid ja kultuurilistest erinevustest tulenevalt keerukam asjaajamine. Tema hinnangul polnud Shanghai EXPO Eesti väikestele ja keskmistele ettevõtetele kindlasti otseseks kiire tulu saamise kohaks, kuigi sellest on alguse saanud ettevõtjate suurem huvi Aasia vastu.
«EXPO pole müügimess, kus osalejatelt sõlmitud tehingute arvu küsime. Loomulikult tahame, et tehtud investeering teatud perspektiivis raha tagasi tooks, kuid hinnata tulemusi poole aasta järgi oleks ilmselt põhjendamatu. See on pigem nagu rahvusvahelise organisatsiooni liikmesus,» ütleb ta.
Tuntust pole kunagi liiast
Alajõe lisab, et ajaloos tagasi vaadates oli EXPO algul rohkem tööstussaavutuste näitamiseks, aga viimastel aastakümnetel on see üritus muutunud rohkem riikide kuvandi tutvustamise paigaks.
EASi juhatuse liige usub, et järgmine EXPO Itaalias võiks ärilises mõttes paljudele Eesti ettevõtetele Hiinaga võrreldes rohkem huvi pakkuda, mida kinnitab ka Eesti Kaubandus-Tööstuskojas korraldatud ettevõtjate küsitlus. Tema sõnul on Milano EXPO-l osalemise otsustanud juba 87 riiki, sealhulgas Läti, Leedu ja Põhjamaad.
«Paraku on Eesti tuntusega ikka enamasti nii, et ise oleme oma tuntusest paremal arvamusel kui see, mis reaalsuses maailmast vastu vaatab. Seega on Eesti tark ja läbimõeldud tutvustamine ja müümine jätkuvalt väga tähtsad,» märgib kaubandus-tööstuskoja tegevjuht Mait Palts.
Veebruaris tegi koda oma liikmete hulgas küsitluse, kus 70 protsenti vastanutest leidsid, et Eesti peaks osalema EXPO-l, 12 protsenti ei olnud arvamust veel välja kujundanud ja vaid 19 protsenti olid osavõtu vastu.
«Koguni veerand vastajatest soovis ise ka osaleda Milano maailmanäitusel,» ütleb Palts.
Muidugi on 3,5–3,8 miljonit eurot ehk vanas rahas ligi 60 miljonit krooni suur summa.
Majandusministeeriumi ettevõtluse talituse juhataja Piret Treibergi sõnul põhineb selline tulevase kulu prognoos eelkõige eelmise korra kogemusel. Ta kinnitab, et mingeid suurejoonelisi ettevalmistustöid nagu meeskonna komplekteerimine või ideekonkursid ei alustata enne, kui valitsus on osavõtu heaks kiitnud.
Kommentaar
Urmas Paet
välisminister
EXPOst on kujunenud selline sündmus maailmas, kus kõik riigid, kes vähegi on riigid, üldjuhul on kohal. Võib-olla see on natuke liiga suurejooneliselt öeldud, aga kui sportlastel on olümpiamängud, siis majanduse ja riigi kuvandi teemal on umbes samas rollis EXPO.
Nagu olümpialgi ei ole kellelgi kunagi kindlust, et saavutatakse medal, aga kohale minnakse ikka.
Eriti arvestades, et seekord toimub ta Euroopas ja meie põhilised sihtturud – ükskõik kas räägime turistide Eestisse meelitamisest või ka ettevõtete kontaktidest – on ikkagi Euroopas.
Eks valdav osa külastajaid on EXPO puhul alati sellest riigist, kus see toimub, ning Itaalia on Euroopas igas mõttes suur riik ja suur turg.
Eesti EXPOdel
Osaletud
• 1992 Sevilla, Hispaania (ühine paviljon Leeduga)
• 1993 Daejeon, Lõuna-Korea (koos Läti ja Leeduga)
• 1998 Lissabon, Portugal
• 2000 Hannover, Saksamaa – esimene Eesti oma rahvuspaviljon (porgandid laes), osalemiskulu riigieelarvest 39 miljonit krooni
• 2010 Shanghai, Hiina – kulu 60 miljonit krooni
Otsustamisel
• 2015 Milano, Itaalia – eeldatav osalemiskulu 3,5–3,8 miljonit eurot
Allikas: PM