Eesti esimene odavkaupade kett Säästumarket loobub sinipunakollasest logost, mis on äravahetamiseni sarnane Saksa odavpoe Lidli logoga.
Säästumarket loobub Lidlilt virutatud logost
28. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pole teada, kas ärimehed Indrek Prants ja Sven Mansberg võtsid Säästumarketi logoks Lidli koopia sihilikult või kogemata. Lähikuudel vahetab aga poeketi omanik Rimi Baltic sinipunakollase logo uue vastu.
«Logo vahetus on osa suuremast uuenduskuurist, mida Säästumarketid läbivad,» kommenteeris Rimi ja Säästumarketi kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja.
Sortiment laieneb
Mägioja sõnul tahavad nad teha poe ostjatele mugavamaks. Odavkettide edu pant on olnud reklaami- ja mugavuskulude vältimises ning piiratud kaubavalikus, mis lubab korraga maha müüa hiigelkoguseid ühesugust kaupa ja sellega ka hinda soodsamana hoida.
Mägioja sõnul kasvab Säästumarketi sortiment nüüd 1200-lt 1700-le. Võrdluseks, Rimi supermarketites on 5000–6000 tootenimetust, hüpermarketites aga 25 000 – 35 000.
«Hoolimata uuendustest ja kvaliteeditaseme tõstmisest jääb Säästumarketi esimeseks konkurentsieeliseks ikkagi hind,» lausus Mägioja. «Kõigi nende muudatuste tähistamiseks muutub ka kaupluste logo.»
Mägioja sõnul tuleb logode sarnasust ette ka teistes ärides. «Näiteks on süüdistatud rõivabrändi Monton, et ta on varastanud oma nime Prantsuse veinitootjalt Mouton Rothschild,» lausus Mägioja. «Kindlasti aga ei ole sarnasus Lidli kaubamärgiga logo vahetamise põhjuseks, soovime ikkagi teha üldist uuenduskuuri ja võita juurde kliente.»
Vaidlus lõppes viigiga
Kui Saksa hiigelkett 2002. aastal Eestisse tulla tahtis, lahenes vaidlus viigiga, lubades nii ühel kui ka teisel tegutseda senise märgi all. Ainult et lõpuks Lidl ei tulnudki Eestisse.
Firma ostis küll kokku 28 krunti umbes 130 miljoni krooniga. 2006. aastal, kui sakslased tegid otsuse Eesti vallutamisest loobuda, võttis firma siit kasumi välja hoopis kinnisvara uuesti maha müües.
Prants ja Mansberg teenisid Eesti esimese odavketi müügiga Soome Keskole 2001. aastal ligi 200 miljonit krooni.