Arumäe: palgakasv peaks aeglustuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tootlikkus on viimasel kahel aastal kasvanud ja reaalpalk langenud. SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul ei ole praeguseks tootlikkuse kasv jõudnud sinnamaani, kus see õigustaks palgakasvu kiirenemist.
Pigem peaks palgakasv tema sõnul aeglustuma. Brutopalk kasvas statistikaameti andmetel mullu 5,9 protsenti, reaalpalk, milles on arvestatud hinnatõusu mõju, kasvas samal ajal 0,9 protsenti.
«Palka õnnestub tõsta ikka ettevõtetes, kellel eelmisel aastal suhteliselt paremini on läinud, ehk siis tugevamates. Ning seejuures ei pruugi ettevõtete olukord olla nii palju paranenud, et kõigil töötajatel ühtlaselt palka tõsta. Samuti on majandusolukord viimasel ajal olnud sektoriti väga erinev ning seega ka palga suurendamise võimalused erinevad,» kommenteeris Arumäe.
Statistika järgi on palgatõus eelmisel aastal puudutanud peaaegu kõiki majandussektoreid, vaid ühe erandiga, milleks on muud teenindavad tegevused, kus töötab vaid 0,7 protsenti töötajatest.
On paar sektorit, kus palk kasvas võrdlemisi vähe, alla kolme protsendi - veondus ja laondus, majutus ja toitlustus. Nendes sektorites on Arumäe sõnul kindlasti palju inimesi, kellel palk ei ole tõusnud. Nendes sektorites töötavate inimeste arv kokku on ligi 10 protsenti töötajate koguarvust. Ka avalikus sektoris töötavate inimeste palk on tõusnud keskmisest vähem, hariduses 2 protsenti ning avalikus halduses 3,4 protsenti, kus kokku töötab 18 protsenti inimestest.
Samas on sektoreid, kus palk kasvas päris märgatava kiirusega ja kus see peaks kajastuma rohkemate inimeste rahakotis. Üle 10-protsendilise palgakasvuga oli kolm sektorit - mäetööstus, hulgi- ja jaekaubandus ning kinnisvarategevus, kus kokku töötab samuti 18 protsenti töötajatest.
«Olulise aspektina on huvitav märkida, et palkade osas on võrreldes kriisieelsega siiski toimunud struktuurseid muutusi,» tõi Arumäe välja.
Enne kriisi olid liiga kõrged palgad ehitus- ja kinnisvarasektoris, kuna majandusstruktuur oli sinna suunda kaldu. 2011. aastaks olid keskmised palgad kinnisvaras 11 protsenti ja ehituses 5 protsenti alla kriisieelse taseme, vaatamata protsendiliselt sama suurele taastumisele 2011. aasta jooksul. Lisaks nendele sektoritele on ka avaliku halduse ja finantsvahenduse palgad märgatavalt alla kriisieelse taseme.
Samal ajal on elektrienergia valdkonnas palgad tõusnud 20 protsenti üle kriisieelse taseme ning mäetööstuses 13,2 protsenti.
«Kokkuvõttes on palk kriisieelsest tasemest allpool mitmes sektoris, kus kokku töötab ligi pool kõigist töötajatest,» märkis Arumäe.
Sel aastal keskmise palga tõus jätkub panga prognoosi kohaselt oodatavalt samas suurusjärgus nagu esimeses kvartalis. Aasta lõpu poole peaks kasv veidi vähenema, sest majanduskasv pidurdub. Toormehindade langus võiks reaalpalga tõusu kergitada ca 1 protsendipunkti võrra.