Üüriturg hoiab rentnikud pinges
13. juuni 2012, 08:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna korterite kõrgele tõusnud üürihinnad pakuvad head teenimisvõimalust kinnisvaraomanikele, ent valmistavad peavalu neile, kes oma korterit veel osta ei jaksa.
28-aastane Garrett Kuut on üürikorterit otsinud juba kuu aega. Noormees otsib kuni kahetoalist elamist, mille üür ja kommunaalkulud ei tohiks ületada 250 eurot kuus. Sellise summa eest pole ta aga midagi leidnud.
«Raskeks läheb just siis, kui üksi otsid. Kui oled mitmekesi, saaksid kulusid jagada,» sõnab ta. Et Kuudil kaaslast võtta pole, tuleb leppida suurema summa väljakäimisega. «Natuke ülepingutatud on need,» sõnab ta üürihindade kohta.
Samas pole Kuudil ka raha, et teha korteri ostmiseks sissemakse. Pankadega saaks praegu kaubale 10-protsendilise sissemaksega, ent see tähendaks mitut tuhandet eurot.
Mitmete üüriturul kogenud inimeste sõnul kehtib reegel: kinnisvaraportaalidest leiab kalleid, ent väikseid kortereid, mistõttu tuleb olla aktiivne ning uurida tutvuskonnast n-ö sõbrahinna võimalusi.
Rääkides kinnisvaraspetsialistidega, kinnitab üks neist, et kui praegu oleks midagi üürikomisjoni taolist, mis vaataks üle kõikide üüriliste rahalised võimalused, jääksid paljud tõenäoliselt elamispinnata, sest hinnad on nii kõrged.
Üürihindade ralli sai alguse 2010. aastal, kui inimeste kindlustunne oli rekordmadal ja laenu ei julgenud keegi võtta. Kortereid hakati üürima, misjärel suurenes nõudlus ja pakkumine aina vähenes. See lubas omanikel hakata krõbedamat hinda küsima.
Lisaks tuli samal ajal peale uus põlvkond noori, kes ei hakanud kohe kinnisvara ostma, vaid otsisid pigem üürikortereid. «Väga lihtsalt öeldes on üürihindade tõusu põhjustanud eelkõige pakkumise vähenemine ja nõudluse kasv,» nentis Ober-Hausi analüütik Rain Rätt. «Alates 2010. aastast on hinnatõus sõltuvalt korterist olnud 15–30 protsenti.»
«Lisaks on paljudel inimestel muutunud mõttemaailm, et eluaset ei pea tingimata omama koos mitmekümneaastase pangalaenuga,» jätkas Rätt.