Valitsus suhtub Nord Streami plaani leebelt

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotomeenutus 23. aprillist, mil Nord Streami esindajad eesotsas gaasijuhtme tegevdirektori Matthias Warniguga käisid Toompeal kohtumas peaminister Andrus Ansipiga. Ansip märkis kohtumise järel, et kardetud keskkonnaohud pole teoks saanud.
Fotomeenutus 23. aprillist, mil Nord Streami esindajad eesotsas gaasijuhtme tegevdirektori Matthias Warniguga käisid Toompeal kohtumas peaminister Andrus Ansipiga. Ansip märkis kohtumise järel, et kardetud keskkonnaohud pole teoks saanud. Foto: Raigo Pajula

Käimas on tasuvusuuring kahe uue gaasijuhtme paigaldamiseks Eesti majandusvetesse.

Kui Vene-Saksa gaasijuhtme Nord Stream kaks esimest toru võttis Eesti valitsus vastu raevuka kriitikaga, rääkides keskkonna- ja julgeolekuohtudest, siis praegu on suhtumine muutunud leebemaks.

Nord Stream teeb ettevalmistusi ka kolmanda ja neljanda toru paigaldamiseks Läänemere põhja. Postimehe andmeil poleks võimuerakondade juhtpoliitikul midagi selle vastu, kui need torud läbi Eesti majandusvete veetaks.

Postimehe allikas kinnitas, et Eesti majandusvete kasutamine on argumendiks ka valitsuse algatatud gaasitorude lahutamisel. Valitsus saab, mida tahab, sundides Eesti Gaasi müüma põhivõrgu. Eesti Gaasi omanik Gazprom saab, mida tahab, viies Nord Streami järgmised torud läbi Eesti majandusvööndi.

Riigikogu võttis vastu seaduse, mis kohustab Eesti Gaasi kahe aasta jooksul müüma gaasivõrk ettevõttele, kes ei ole ühegi gaasimüüjaga seotud. Eesti Gaasi juhtkond protestib selle vastu, samuti saatsid protestikirja Eesti Gaasi osanikest E.on Ruhrgasi ja Fortumi juhid.

Venemaa Gazpromi reaktsioon on olnud siiani nähtamatu. See on hoopis teistsugune olukord võrreldes Leeduga, kes sattus Gazpromi ägeda rünnaku alla, kui nõudis sealselt gaasifirmalt põhivõrgu müüki.

Nord Stream teatas kolmanda ja neljanda toru tasuvusuuringu alustamisest tänavu jaanuaris. Aprillis külastasid ettevõtte juhid ka peaminister Andrus Ansipit, kes kohtumise järel pressiteenistuse vahendusel teada andis, et torujuhtme keskkonnaohud ei ole teoks saanud.

Allikas märkis: Eesti soovis, et juhet ei tuleks, peljates Euroopa varustamist strateegiliselt tähtsa maagaasiga Balti riikidest mööda minnes. Juhe aga tuli, Soome ja Rootsi kiitsid selle heaks ning koos nõustumisega kukkus neile ilmselt ka nii mõnigi euro tulu juhtmeehitusest.

Nord Streami nõunik Balti riikides Romans Baumanis ütles eile Postimehele, et praegu on võimatu öelda, millal võiks kahe uue torujuhtme ehitus alata. «Praegu tegeleme tasuvuuringuga, uuring peab lõppema sel aastal,» ütles Baumanis. «Uuringu tulemusi analüüsivad aktsionärid, kes otsustavad uute juhtmete rajamise tingimused, aja ja marsruudi.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles