Eelmise aasta lõpu seisuga oli riigikassas 15,4 miljardi krooni turuväärtuses likviidseid varasid ehk hoiuseid ja kaubeldavaid võlakirju.
Riigikassas oli aasta lõpus 15,4 miljardit
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
26. veebruar 2009, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi teatel oli stabiliseerimisreservis aasta lõpu seisuga 7,2 miljardit krooni. Selle reservi vahendid saab kasutada riigikogu otsusega üldmajanduslike riskide vähendamiseks, pikaajaliste ühiskondlikku tulu toovate investeeringute rahastamiseks ning sotsiaalmajanduslike kriiside vältimiseks või leevendamiseks.
Erakorralises pensionireservis oli aasta lõpu seisuga 4,8 miljardit krooni. Reservi on võimalik kasutada ainult pensionikulude katmiseks ning seda juhul, kui pensionide väljamaksed ületavad sotsiaalmaksu jooksvad laekumised ning varasematel aastatel kogunenud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa.
Omandireformi reservfondis oli aasta lõpu seisuga 426 miljonit krooni, mille kasutamise üle otsustab valitsus. Selle fondi vahenditest rahastatakse valdavalt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise, erastamise ja muid omandireformiga seotud tegevusi.
Muid likviidseid vahendeid oli kassareservis aasta lõpus 2,1 miljardit krooni. Kassareservi kasutatakse likviidsuspuhvrina, finantseerimistehinguteks, sildfinantseerimiseks ning vajadusel ka finantsriskide maandamiseks.
Riigikassa haldab ka mitmete klientide, nagu riigi sihtasutuste ja Euroopa Komisjoni, vahendeid, mille jäägid olid aasta lõpu seisuga 903 miljonit krooni.