Hispaania peaminister Mariano Rajoy üritas eile kujutada 100 miljardi euro suuruse ELi abi palumist kui «võitu», rõhutades, et tema valitsuse mõistlik rahapoliitika hoidis ära totaalse päästeoperatsiooni, mis tähendanuks suveräänsuse loovutamist Brüsselile.
Käesolevaga on Hispaania neljas ja suurim euroala majandus, mis rahvusvahelist abi on palunud.
Rajoy, kes alates ametisseastumisest (mullu detsembris) igasugusele ELi abile vastu on seisnud, rõhutab, et kokkulepitud abilaen läheb üksnes pankade rekapitaliseerimiseks.
Hispaania rahandusminister Luis de Guindos ütles laupäeval, et «Hispaania valitsus teatab oma kavatsusest paluda Euroopa finantseeringut» oma pangandussüsteemile.
Teadaandele eelnes 2,5 tunni pikkune euroala rahandusministrite konverentsikõne.
17 euroriiki leppisid kokku, et krediit kantakse üle Hispaania pankade restruktureerimise fondi arvele (FROB), mis omakorda süstib raha halbade kinnisvaralaenude all ägavatesse pankadesse.
Finantskriisi tõttu on viimase kahe aasta jooksul ELi ja IMFi abi pidanud paluma juba Kreeka, Iirimaa ja Portugal.
Kuna Hispaania lõikab aga kasu euroala 440 miljardi eurose päästesüsteemi uutest sätetest, pääseb ta riigi raamatupidamise süvakontrollist, mis kaasnes Kreeka, Iiri ja Portugali pakettidele.
Täielikult Hispaania aga tingimustest ei pääse.
Nagu ELi majandusvolinik Olli Rehn eile selgitas, otsustavad vajaliku summa suuruse Euroopa Komisjon ja teised rahvusvahelised eksperdid – mitte Hispaania valitsus.
Ilmselt seab komisjon karme lisatingimusi ka Hispaania finantssektori remondile, mis mõnede ametnike hinnangul kulgeb liiga aeglases tempos ning külvab turgudele ebakindlust.
«Viimasel ajal on Hispaania olnud turutormide epitsentriks,» ütles Rehn eile.
Mõnede euroametnike sõnutsi tuleb kindlasti tegutseda enne pühapäevaseid kordusvalimisi Kreekas.
Hispaania abi võib finantsturge mõjutada väga tugevasti, kuna sealne majandus on ligi kaks korda suurem kui teised «paketiriigid» kokku.
Maineka rahandusanalüütiku Nicholas Spiro sõnutsi on Hispaania abipalve «kõige tõsisem ja ärevusttekitavam areng kaks aastat väldanud eurokriisis».
Euroala liidrid ei täpsustanud, kas raha võetakse praegusest 440 miljardi eurosest Euroopa finantsstabiilsuse fondist (EFSF) või uuest 500 miljardi eurosest Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM), mis peaks jõustuma juulis.
ESMist võetud laenud oleksid kõigi erasektori võlgade suhtes eelistatud seisuses – mis võib potentsiaalsed ostjad Hispaania võlakirjadest eemale peletada.
Abiotsus sündis vähem kui 24 tundi pärast seda, kui IMF avaldas 77-leheküljelise Hispaania pangandussektori raporti, milles tõdes, et tegemist on «pretsedenditu kriisiga lähiajaloos».
Rajoy valitsuse liikmed on korduvalt rõhutanud, et nädalavahetusel kokkulepitud ELi abi pole ei «abipakett» ega «päästeoperatsioon». Nad kinnitavad, et sellisesse lahtrisse liigituv programm olnuks vajalik vaid siis, kui nad poleks juurutanud radikaalseid eelarve-, tööjõu- ja finantssektori reforme.
Ökonomistid ja analüütikud ütlevad aga, et tegemist on siiski Hispaania päästmisega, kuna raha läheb FROBi – mis tähendab, et summa lisandub riigivõlale. Nad lisavad, et abi oli vajalik üksnes seetõttu et Hispaania ise ei saa enam mõistliku hinnaga võlaturgudelt raha laenata.
De Guindos ütles, et laen võtab Hispaania võlakirjadelt «survet vähemaks».
Mõned analüütikud on aga pigem seda meelt, et Hispaania sai vaid võimaluse korraks hinge tõmmata.
Copyright The Financial Times Limited 2012