Riigi IT-koordinaator: e-riigi eksport vajab paremat kooskõlastamist
10. juuni 2012, 20:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi erinevad asutused ja inimesed on teinud tõhusat tööd Eesti kui e-riigi kuvandi loomisel maailmas, ei tõuse sellest alati käegakatsutavat tulu ning see tegevus vajaks senisest suuremat omavahelist kooskõlastamist, leiab tänavu märtsis riigikantseleis info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõunikuna tööle asunud Siim Sikkut.
«Need, kes on Eestis käinud ja Eestist rohkem teavad, need meid kindlasti e-riigiks ka peavad,» nentis Sikkut BNSile antud intervjuus. «Samas valdav osa maailmast ei tea Eestist üldse suurt midagi ja loomulikult ei tea nad ka meist kui e-riigist.»
Euroopa tasandil on Eesti Sikkuti hinnangul siiski piisavalt silmapaistev. Selle näiteks tõi Sikkut sel nädalal Euroopa Komisjoni poolt avalikustatud elektroonilist identifitseerimist ja usaldusteenuseid käsitleva määruse, mille jõustumisel tekiks kohustus aktsepteerida teiste liikmesriikide riiklikult tunnustatud elektroonilisi identiteete.
«Kogu see ideoloogia, mis selle määruse taga on, on väga Eesti nägu,» kinnitas Sikkut. «Eesti on seda teemat ajanud ja miks meid kuulda võeti, on just seepärast, et meil on sel alal hea maine ja meid võetakse vähemalt Euroopa tasandil tõsiselt. Aga Euroopa ei ole maailm.»
Kuigi erinevad inimesed ja ametkonnad teevad Sikkuti hinnangul tõhusat tööd Eesti kui e-riigi kuvandi loomisel maailmas ning näiteks president räägib pea kõigil oma välisvisiitidel küberkaitsest, vajaks see tegevus Sikkuti hinnangul senisest suuremat omavahelist kooskõlastamist. «Täna on see natuke seinast seina ja need sõnumid ei ole väga hästi asutuste ja inimeste vahel paigas,» leidis Sikkut.
Teine oluline küsimus on Sikkuti hinnangul, millist reaalset kasu sellisest mainekujundusest Eestile tõuseb. «Selle nimi võiks olla e-riigi eksport - kuidas riik ja erasektor seda asja koos ajada saavad ja sellest ka koos tulu lõigata. Et see kõikvõimalike e-riigi teenuste arendusraha ka päeva lõpuks Eestisse tuleks. Täna on just see raske koht,» nentis Sikkut ja avaldas arvamust, et see on just üks neist teemadest, millega peaks tegelema ka järgmise aasta kevadeks valmiv Eesti infoühiskonna arengukava aastani 2020.
Sikkut asus tänavu kevadel tööle riigikantselei strateegiabüroos info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõunikuna. Riigi IT-poliitikat koordineeriva ametiisiku ametikoha nägi ette valitsuse tegevusprogramm, mille kohaselt tuleb riigi IT-poliitka koondada ühtse juhtimise alla.