Uute korterite valik väheneb

, Pindi Kinnisvara analüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hästi planeeritud uutesse korterelamutesse mahuvad lisaks korteritele ka parkla, äripinnad ja isegi minispaa majaelanike kasutamiseks, nagu selles Pirita tee 26c elamus.
Hästi planeeritud uutesse korterelamutesse mahuvad lisaks korteritele ka parkla, äripinnad ja isegi minispaa majaelanike kasutamiseks, nagu selles Pirita tee 26c elamus. Foto: Pindi

Uusi arendusprojekte tuleb turule vähem, kui neid ostetakse – see on tõstnud uute korterite hinda aastaga 15 protsenti.



Tallinna linna uute korterite esmamüügi tempo 2012. aasta neljal esimesel kuul oli 91 eluruumi kuus, eelmise aasta sama näitaja oli 49 eluruumi kuus, kusjuures 2012. aasta kolmel esimesel kuul oli see 98 ning viimane kuu 68. Meenutuseks: buumi ajal müüdi kolmsada eluruumi kuus ja masu ajal kõigest ligi nelikümmend.

Seega on müügitempo märkimisväärselt hoogustunud, kuid tasahilju on hakanud see kevadkuudega uuesti raugema. Põhjusi on siin mitu.

Alles vaid riismed

Esiteks nihkusid paljud detsembrisse planeeritud müügilepingud aasta algusesse, kuid olulisem on, et uusi arendusprojekte lisandus turule visalt ning ostjate valik kahaneb pidevalt.  

Tallinna kortermajade nn laojääk on praegu ligi 1550 eluruumi, eelmise aasta mai alguse seisuga oli see 1725 eluruumi – seega on valik vähenenud reaalselt 175 pakkumise võrra, kusjuures suur osa jäägist on buumi lõpus ja kriisi alguses ehitatud majades, millest paremad elamispinnad on ammu ära ostetud ning alles on jäänud kehvema planeeringu või majasisese asukohaga elamispinnad.

Oluline on märkida, et kui mullu toodeti aasta esimese nelja kuuga ligi kuussada uut elamispinda, siis tänavu  vaid kakssada. Turule tuleb küll uusi väiksemate kortermajade projekte, kuid suurte linnakute arendamine on Kreeka kriisi valguses arendusi finantseerivate pankade ettevaatlikkuse tõttu pidevalt edasi lükatud.

Valik on väike

Uute arendusprojektide vastu on huvi väga suur ning kuni 20 protsenti pakkumistest broneeritakse veel enne ehitustegevuse algust. See on loonud olukorra, kus paremate elamispindade hinnad tõusevad ning tihtipeale on maja paremate korterite kohta mitu ostjat.

Kõige kehvem seis uute korterite valikuga on Mustamäe, Pirita, Kristiine ja Nõmme linnaosas, kus on pakkumises alla saja eluruumi.

Lähivaldades on kõige aktiivsem müük ja uute korterite lisandumine Rae vallas, millele järgneb Viimsi valla uute korterite müük. Mujal on nii müük kui ka uute korterite lisandumine olematu.

Kõige paremini lähevad kaubaks korterid, mille tehinguhind on sama piirkonna koguturu hinnast ligi 30 protsenti kõrgem ehk näiteks Mustamäel on tänavu koguturu keskmine tehinguhind 900 eurot/m² ja uute korterite pakkumishind ligikaudu 1200 eurot/m².

Sellise müügihinna puhul ei soostu aga arendajad «koppa maasse lööma», sest ka surve ehitushinna kasvule on väga suur.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles