Koduostu lõksus sipleb veerand miljonit eestlast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi veerand miljonit eestimaalast elab praegu kodudes, mille soetamishinnast allapoole langenud väärtus muudab nad laenu andnud pankade jaoks riskiklientideks.
Korterite keskmine hind Eesti 17 suuremas linnas on langenud 2005. aasta novembri tasemele, mis tähendab, et pärast 2005. aasta novembrit ostetud varad on oma soetusmaksumusest läbi vajunud.
Kui aastail 2006–2008 tehtud 145 000 kinnisvara ostu-müügitehingust maha arvata korduvtehingud ja spekuleerimised, võib arvestada 100 000 leibkonnaga, kelle kodu väärtus on langenud allapoole ostuhinda. Leibkonda kuulub keskmiselt 2,5 inimest ja seega puudutab kinnisvara väärtuse langus kriitiliselt ligi veerandit miljonit eestimaalast.
Kinnisvaralaenude puhul on pangad seadnud tingimuseks, et vara väärtuse langedes allapoole panga finantseeringut tekib neil õigus nõuda lisatagatist. Kõrghetkel müüdi kortereid ka 10-protsendilise omafinantseeringuga ja on avalik saladus, et hindamisaktiga «skeemitades» ning pankade vaikival nõusolekul said paljud eluaseme isegi omafinantseeringuta.
Statistikat arvestades võib tüüpnäiteks tuua buumi tipus, 2007. aasta kevadel ostetud 50-ruutmeetrise korteri, mille keskmiseks hinnaks toona oli pisut üle 1,3 miljoni krooni. Praegu on sellise korteri hind 790 000 krooni, 10-protsendilise omafinantseeringu korral on laenujääk aga 1,1 miljonit krooni.
Kui sellises korteris elav perekond peaks raskustesse sattuma ja kodu kiirkorras müüma, kaotaks ta seega nii omafinantseeringu kui elamise ning oleks pangale veel 400 000 krooni võlgu. Et Eesti elanike keskmine netopalk on viimastel andmetel vaid pisut üle 10 000 krooni, on see summa kaks korda suurem kui perekonna kogu aastane sissetulek.
Laenulepingute ja omafinantseeringute suuruse kohta avalikku statistikat pole, kuid leibkondade hulk, kelle kodu väärtus jääb alla panga finantseeringu suurusele, on mõõdetav kümnetes tuhandetes. Pangad on varem siiski avalikult kinnitanud, et turu ülisuure kukkumise tõttu ei hakka nad klientidelt lisatagatisi või sundmüüke nõudma, kuni kunde suudab igakuiseid laenumakseid tasuda.
Swedbanki pressiesindaja Kristi Künnapas sõnas, et pank on samal seisukohal ka praegu. «Kuni inimesel laenumaksete tasumisega probleeme pole, me lisatagatist küsima ei lähe,» kinnitas Künnapas. «Laenulepingud seda küll lubaks, aga me ei tee seda.»
Ka Sampo panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur rahustas kliente, et laenu korrektselt maksvatel klientidel pole vaja oma kodu pärast muretseda. «Küll aga on keerulistel aegadel meile kõigile selge, et vähemalt kuue kuu laenumaksete varu võiks igal perel säästudena olemas olla,» lisas Vanajuur.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman tunnistas, et olukord on küll keeruline, kuid soovitas koduomanikel siiski mitte üle muretseda. «Kuni laenuvõtja on maksevõimeline, ei kipu vara kallale keegi,» sõnas ta. «Juhtumeid, kus inimeste vara on ostuväärtusele alla jäänud ja pere jaoks on kadunud muud võimalused peale vara realiseerimise, on suhteliselt vähe.»
Jaanuaris suurim hinnalangus
• Eesti 17 suurema linna korteritehinguid kajastava Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeksi järgi langesid jaanuaris linnakorterite hinnad 10,2 protsenti. Viimast viit aastat hõlmav indeks ei ole kuises lõikes nii suurt langust varem läbi teinud.
• Pindi indeksi järgi langes linnakorterite ruutmeetri hinnatase jaanuariks 13 000 kroonini.
• Kinnisvarabuumi tipphetkel 2007. aasta kevadel oli hinnatase veel
22 000 krooni juures, seega on korterihinnad vähem kui kahe aastaga langenud enam kui kolmandiku võrra, olles tagasi 2005. aasta novembri tasemel.
• Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve linnas ning Jõhvi vallas tehtud korterite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Kaalutud keskmine võtab arvesse ka linnade suurust.