Swedbank: kasv tuleb kodumaalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellel aastal kasvab majandus Swedbanki makroanalüütiku Annika Paabuti hinnangul ligikaudu 3 protsenti ning peaasjalikult tugineb see sisemajanduse taastumisele.
«Ehk teisiti öeldes, kasv tugines peamiselt sisemajandusele orienteerunud tegevusalade lisandväärtuse kasvule. Jaekaubanduse lisandväärtust mõjutab kahtlemata ka turistide sissevool – esimese kolme kuuga oli majutatuid (nii Eesti- kui välisturiste) ligi 9 protsenti enam kui aasta tagasi samal perioodil, mis, arvestades eelmise aasta ajalooliselt kõrgeimat Eestit väisanud turistide arvu, on üpris märkimisväärne,» märkis Paabut.
Netoekspordi panus majanduskasvu oli I kvartalis negatiivne – toodi sisse enam kaupu, kui välja veeti. Ühelt poolt tähendab see Paabuti sõnul seda, et majandusaktiivsus riigis on kasvamas, mis toob kaasa ka kaupade ja teenuste nõudluse kasvu, mida kohapeal ei toodeta. Teisalt viitab see Eesti ekspordi suurele sõltuvusele ümbritsevast majanduskeskkonnast.
Lisaks mõjutab kogueksporti märkimisväärselt üks suur ettevõte – elektroonika- ja optikaseadmete tegevusala eksport on juba teist kvartalit järjest languses (töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu panus majanduskasvu oli samuti negatiivne).
«Ekspordikasv jääb ka edaspidi tagasihoidlikuks ning üha enam panustavad kaubaekspordi kasvu elektroonika sektori kõrval ka teised sektorid. Vaatamata kesisele kasvule jääb ekspordi osakaal SKTst endiselt kõrgeks – kasvas ju ekspordimaht kaks eelmist aastat ligi 20 protsenti aastas ning jõudis juba eelmisel aastal ajalooliselt kõrgeimale tasemele,» kommenteeris Paabut.