IRL: Eestis peab olema võimalus tuua hea spetsialist kiiresti mujalt
7. juuni 2012, 22:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri hinnangul tuleks Eestis midagi ette võtta seadusandlusega, sest täna kulub väljapoolt Euroopa Liitu spetsialisti palkamiseks kuni kuus kuud.
IRL peab Sesteri kinnitusel tarvilikuks seda, et Eesti ettevõtted saaksid vajadusel rahvusvaheliselt tööjõuturult palgata tippjuhte ja tippspetsialiste. Äri üleilmastumise tingimustes on Sesteri sõnul välisturgudele orienteeritud ettevõtetel konkurentsis püsimiseks vaja rahvusvahelist meeskonda.
«Kui Eesti ettevõte vajab arenemiseks head spetsialisti teisest riigist, peab olema võimalik teda mõistliku ajakuluga Eestisse tuua,» väitis ta.
Sester rõhutas aga, et kui täna kulub väljapoolt Euroopa Liitu spetsialisti palkamiseks kuni kuus kuud, siis sellega seotud bürokraatiat tuleks lihtsustada nii, et sellele kuluv aeg lüheneks ühe kuuni.
Kõige enam võidaks selliste ekspertide toomisest eksportivad ettevõtted erinevatest majandusharudest, sh teenusmajanduse ettevõtted.
Sesteri väitel plaanib majandusminister Juhan Parts lähiajal esitada siseministeeriumile sellekohased ettepanekud välismaalaste seaduse muutmiseks.
Sester lisas, et välistööjõuga seonduva regulatsiooni lihtsustamise puhul tuleb meeles pidada, et jutt käib ikka nö kolmandate riikide töötajatest, sest Euroopa Liitu kuuludes on Eesti tööjõuturg teistest Euroopa Liidu riikidest tulijatele niikuinii avatud.
Sester toonitas siiski, et kui tippspetsialistide Eestisse toomine on riigi arengu jaoks oluline, siis märksa ettevaatlikumalt tuleb suhtuda kolmandates riikidest pärit madala kvalifikatsiooniga võõrtööjõu Eestisse toomisse.
«Meil tuleb põhirõhk suunata sellele, kuidas minna üle teadmistepõhisele ning kõrgtehnoloogial põhinevale majandusele, mis ei saa põhineda massilisel sisserändel või tööjõumahukatel harudel,» selgitas Sester.
Sesteri väitel mõjutab viimase prognoosi kohaselt tööjõuvajadust lähikümnendil kõige rohkem tänaste töötajate asendusvajadus. Üheksa aasta jooksul lahkub tööturult kokku hinnanguliselt iga viies töötaja (120 000 inimest), samal ajal tööturule sisenevate noorte arv on sellest mõnevõrra väiksem.
Ometi see ei tingi veel Sesteri hinnangul lähiajal hõivatute arvu suurt langust, kui eeldada ka tööpuuduse alanemist.
«Seega lähiaastate perspektiivis ei saa nimetatud andmeid võtta väga tugeva signaalina,» arvas ta.
Sester lisas, et Eesti tööjõuturul on tasapisi toimumas muutused töötajate oskuste ja töö keerukuse kasvu suunas. Need muutused puudutavad tema selgituste kohaselt enamust meie majandussektoreid ja tingivad selle, et ajapikku väheneb vajadus lihttööliste ja vähese kvalifikatsiooniga töötajate järele ning suureneb vajadus erinevate spetsialistide järele.
«Koos sellega kasvab ka loodav lisandväärtus,» arvas Sester.
Hõivatute arvu kiiremat kasvu võib Sesteri sõnul prognoosida suure lisandväärtusega valdkondades nagu info- ja kommunikatsiooniettevõtted, masinatööstus ja elektroonikatööstus.