Prantsuse uus sotsialistlik valitsus kärpis eile tuhandete töötajate pensioniiga, täites ühe president François Hollande’i peamistest kampaaniatõotustest.
Hollande kiirendas taas prantslaste pensionileminekut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsusega taastada teatud osale töötajatest õigus 60-aastaselt pensionile siirduda tähendab, et osaliselt on tühistatud üks eelmise paremtsentristliku presidendi Nicolas Sarkozy peamisi struktuurseid reforme.
Meede võimaldab kodanikel, kes läksid tööle 18-19 aasta vanuselt ja on maksnud pensionimakseid 41,5 aastat, minna pensionile 60-aastaselt ja mitte 62-aastaselt, nagu Sarkozy reformiga 2010. aastal sätestati.
Valitsuse sõnutsi puudutab otsus enam kui 110 000 inimest.
Sotsiaalminister Marisol Touraine ütles: «See on õiglane nende inimeste suhtes, keda 2010. aasta reform kõige valusamini lõi.»
Valitsus ajastas oma sammu Prantsuse Rahvuskogu valimiste künnisele, mis toimuvad 10. ja 17. juunil. Hollande taotleb valimistel enamust oma Sotsialistlikule parteile ja selle liitlastele, tsementeerimaks vasaktsentristliku poliitika võidukäiku.
Kuigi pensionitõotuse ulatus ja maksumus on piiratud, on siiski tegemist vastuolulise trendiga kriisist räsitud Euroopas, kus tõstetakse pensioniiga, et teha tegemist eelarvepuudujääkide ja elanikkonna vananemisest tulenevate kulutustega.
Vastuolus on Hollande’i valitsuse samm ka Euroopa Komisjoni üleskutsega, mis pani läinud nädalal Prantsusmaale südamele kammitseda riiklikke kulutusi ja juurutada struktuurseid reforme, et vähendada riigi rasket võlakoormat.
Paremtsentristliku UMP partei peasekretäri Jean-Francois Copé sõnutsi oli samm «hullumeelne».
«Meil pole ühtegi eurot, millega neid valimiskingitusi kinni maksta,» ütles Copé.
Tööandjate liidu Medefi sõnutsi oli tegemist meetmega, mis «kahjustab pensionirežiimi finantsilist jätkusuutlikkust ja ettevõtete konkurentsivõimet».
Kokku on Hollande lubanud 20 miljardi euro jagu uusi kulutusi.
Pensionimeede maksab sellest tuleval aastal 1,1 miljardit eurot, aastaks 2017 tõuseb summa 3 miljardi euro peale. Raha selleks tuleb väikesest tõusust nii tööandjate kui töötajate pensionimaksetes.
Samal ajal tuleb Hollande’il kärpida kulutusi 100 miljardi euro võrra, et tuua eelarvepuudujääk tuleval aastal 3 protsendi piiresse SKTst ja 2017. aastaks nulli peale.
Rahandusminister Pierre Moscovici kinnitas eile, et valitsus on jätkuvalt antud eelarve-eesmärkidele pühendunud, kuid keeldus enne valimisi kärbete olemust ja suurust kommenteerimast.
Ühtlasi vingerdas ta kõrvale Brüsseli üleskutsest teostada reforme sellistes valdkondades nagu tööjõukulud, riiklikud turupiirangud – ja pensionid.
«Me teeme struktuurseid reforme, kuid need saavad olema meie enda omad... me teeme asju omal moel,» ütles ta pressikonverentsil.
Copyright The Financial Times Limited 2012