Euroopa ametnikud arutavad Hispaania päästeprogrammi, mis seaks Madridile vaid «väga piiratud tingimused», lootes, et tõrges valitsus soostuks siis rahvusvahelist abi vastu võtma.
Algas Hispaania abipaketi ettevalmistamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinevalt varasematest Kreeka, Portugali ja Iiri pakettidest ei nõutaks Hispaanialt erilisi täiendavaid kasinusmeetmeid, peamiselt piirduks kõik reformidega, mis juba varem ELiga kokku on lepitud.
Plaanidega kursisolevate allikate sõnutsi jäetaks ära isegi rahvusvaheliste laenuandjate kohapealne seire – mis Ateenas ja Dublinis paksu pahandust põhjustas.
ELi abile kaasneks pigem tõhustatud järelevalve, mida teostataks väljastpoolt.
Ühtlasi eeldataks Hispaania finantssektori reformimist kiirendatud tempos, et hajutada kahtlused poliitilistest sekkumistest ja onupojapoliitikast piirkondlikes hoiupankades (cajades), mis end eluasememulli päevil kahtlaste kinnisvaralaenudega üle koormasid.
Euroametnike sõnutsi võidakse Hispaania suhtes võtta leebem lähenemine, kuna peaminister Mariano Rajoy juurutas juba käesoleva aasta alguses terve rea reforme ja kasinusmeetmeid.
«Pankade rekapitaliseerimiseks võib olla paremaid võimalusi kui täie rauaga programm... eriti kui Hispaania valitsus teostab korrektselt struktuurseid reforme,» ütles üks läbirääkimistesse kaasatud kõrge ametnik.
Kõike suuremaks takistuseks on ametnike sõnutsi see, et Rajoy ei taha abipaketti vastu võtta – olles kuude kaupa kinnitanud, et seda pole tarvis.
Ühtlasi kardab Madrid, et määritud saab kõigi nende pankade maine.
Valitsus rõhutab, et ei tee abi palumise – ega ka summa – osas ühtegi otsust enne, kui Rahvusvaheline Valuutafond ja kaks konsultatsioonifirmat (Oliver Wyman ja Roland Berger) on lõpetanud Hispaania pangandussektori uuringud.
«Euroala liikmed tunnevad kohustust panna kokku programm, mille rõhuasetus oleks pankadel ja mis oleks tingimuste osas leebe, et aidata Rajoyl tulla toime siseriiklike piirangute ja pingetega,» ütles riskikonsultatsiooni firma Eurasia Groupi analüütik Mujtaba Rahman.
«Mida kauem Hispaania olukord venib, seda suurem on risk, et taas tuleb mängu ka Itaalia.»
ELi ametnikud vaidlevad ka vajaliku summa suuruse üle.
Kõrged Hispaania pangandusjuhid räägivad 40 miljardist eurost, kuid läbirääkimiste lähedalseisvate allikate sõnutsi kõnelevad euroametnikud summast, mis oleks vähemalt poole suurem.
Copyright The Financial Times Limited 2012