Euroopa Komisjon tahab vältida pankade päästmist maksumaksja rahaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon võttis täna vastu ettepanekud pankade saneerimise ja kriisilahenduse eeskirjade kohta, mille kohaselt peavad makseraskustesse sattunud pankade päästmisega seotud kulud kandma panga omanikud ja võlausaldajad, mitte maksumaksjad.
«Finantskriis on olnud maksumaksjatele kulukas. Peame andma avaliku sektori asutuste käsutusse vahendid, millega tulevaste pangakriiside korral asjakohaselt reageerida. Muidu jäävad kulud taas kodanike kanda ning päästetud pangad jätkavad nagu enne, teades et nende kohustused võtavad enda peale jälle teised,» kommenteeris Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Michel Barnier.
Kavandatud kriisilahendusvahendid on jaotatud ennetamise, varase sekkumise ja kriisilahenduse meetmeteks ning olukorra halvenedes muutub ametiasutuste sekkumine üha jõulisemaks.
Ennetusfaasis nõutakse, et pangad koostaksid saneerimiskavad panga elujõulisuse taastamiseks. Ametiasutused on kohustatud koostama kriisilahenduskavad, mis sisaldavad valikuid kriitilises olukorras olevate pankadega tegelemiseks.
Kui ametiasutused leiavad kavandamise käigus midagi, mis takistab kriisi lahendamist, võivad nad nõuda, et pank muudaks oma juriidilist või tegevusstruktuuri. Finantsgrupid võivad sõlmida grupisisese toetamise lepinguid, et piirata kriisi arengut ja kiiresti suurendada grupi kui terviku finantsstabiilsust.
Sekkumise õigust kasutatakse, kui pank ei täida või tõenäoliselt varsti ei täida kehtestatud kapitalinõudeid. Ametiasutused saaksid nõuda, et finantseerimisasutus rakendaks saneerimiskavas ette nähtud meetmeid, koostaks tegevuskava ja ajakava selle ellu viimiseks.
Samuti on neil õigus nõuda aktsionäride koosoleku kokkukutsumist kiireloomuliste otsuste vastuvõtmiseks ning kava koostamist võla restruktureerimiseks.
Kriisilahendusvahendeid kasutatakse siis, kui teiste meetmetega ei õnnestu panga makseraskusi vältida.
Kui kriisilahendusasutus otsustab, et kaalul on avalik huvi: juurdepääs olulistele pangatoimingutele, finantsstabiilsus, riigi rahanduse terviklikkus jne, saavad ametiasutused võtta panga üle kontrolli ning asuda kriisi lahendama.
Euroopa Komisjon kiitis 2008. aasta oktoobrist kuni 2011. aasta oktoobrini heaks 4,5 triljoni euro ulatuses, mis 37 protsenti ELi SKTst, riigiabimeetmeid finantseerimisasutustele. See hoidis ära suuremahulise pankade makseraskustesse sattumise ja majanduse häired, kuid koormas maksumaksjaid riigi rahanduse halvenemisega ning ei suutnud lahendada küsimust, kuidas käituda suurte piiriüleste pankade puhul.