Pensioniks peaks säästma pea viiendiku palgast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks, et saada tulevikus pensioni, mis oleks vähemalt 65 protsenti viimasest palgast, peaks iga kuu II ja III sambasse kõrvale panema 18 protsenti sissetulekust.
16 protsenti palgast läheb täna olemasoleva pensionisüsteemi ülevalpidamiseks. II samba sissemakse on täna 6 protsenti, III samba sissemakse võiks SEB hinnangul olla 10-12 protsenti.
Sest ainult nii on SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holsti kinnitusel võimalik pensionieas vaesusriski vältida.
Euroopa sotsiaalkoodeksis on ära toodud, et minimaalne pensioni suurus peaks olema 40 protsenti inimese viimasest sissetulekust. Euroopa Liidu ja Eesti finantsasutuste soovitatav asendusmäär on 65 protsenti.
Ja kui Eesti keskmist palka arvestada, siis jääks 40 protsenti tõesti kasinaks. Inimene, kes teenib Eesti keskmist brutopalka 830 eurot kuus, hakkab 40-protsendilise asendusmäära puhul saama pensionit 332 eurot ja ilma säästmata ei ole võimalik seda oluliselt kasvatada.
Täna loodab aga 67 protsenti inimestest vanaduspõlve rahastamisel riiklikule pensionile, 47 protsenti II sambale ning 14 protsenti III sambale, ilmneb SEB ja TNS Emori maikuus toimunud uuringust.
Uuringus osalenutest arvas 20 protsenti, et nende pension võiks olla 80 protsenti pensionieelsest palgast ning 40 protsenti lepiks 60 protsendi tasemega.
«Inimeste ootused pensionisüsteemile on kõrged, kuid aastatega vähenev pensione finantseerivate töötajate arv ja elanike vähene rahaline tagavara raskendavad korraliku pensioni tagamist. Kui praegu peab ühte pensionäri üleval 1,5 töötajat, siis 2040. aastal tuleb iga pensionäri kohta üks töötaja, mis seab riikliku pensionimaksmise raskesse olukorda,» lisas Holst.
Pensioni III sambaga, mis aitaks tagada soovitud 65-protsendilist asendusmäära, on tänaseks liitunud ligi 130 000 inimest ehk üle nelja ja poole korra vähem, kui on II sambasse kogujaid.
Pensioni III sambas on 0,255 miljardit eurot ehk 4,4 korda vähem kui II sambas. Inimese kohta on III sambasse kogutud 1700 eurot.
«Need faktid näitavad selgelt, et III sammas ei täida täies mahus oma eesmärki,» märkis Holst.
«Kümme aastat on Eesti pensionisüsteemi ümber toimunud diskussioonides arutatud vaid kogu süsteemi võimalikke kosmeetilisi muudatusi. Selleks, et eelfinantseeritav Eesti pensionisüsteem oleks jätkusuutlik, on vaja loobuda ad hoc muudatustest ja keskenduda pikaajalisele pensionisüsteemi rahastamisele,» rääkis Holst. Ühe lahendusena pakkus ta välja tööandja pensioni senisest suurema osakaalu.