Leibur: noorte tööpuuduses on süüdi vähene pealehakkamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leiburi juhatuse esimehe Asso Lankotsi hinnangul on noorte suures tööpuuduses süüdi nii keeruline majandusolukord kui vale erialavalik, samas võiksid tööturule sisenejad tema sõnul ise ettevõtlikumad olla.
«Samas on suurem põhjus minu arvates siiski noorte väheses ettevõtlikkuses ja pealehakkamises. Tänapäeval ei oota kõrgkooli lõpetanuid tööle suunamine. Uks tuleb endale ise lahti muukida. Noorena peaks karjääriasjades julgelt riskima, sest kaotada on väga vähe.»
Noore inimese töölevõtmisel ei ole Lankotsi sõnul erialane kogemus määrav, kindlasti peaksid olemas olema aga vajalikud baasteadmised.
«Tähtsad on õiged hoiakud, soov õppida ning ennast arendada,» rääkis ta.
Täna on nii Eestis kui Euroopas noorte tööpuudus kaks korda kõrgem keskmisest. Selle aasta esimeses kvartalis oli tööpuudus Eestis 11,9 protsent, 15-24-aastaste tööpuudus aga 22,7 protsenti.
Selleks, et tulevikus tööd oleks, on aga väga keeruline ühest soovitust eriala valimiseks anda. «Usun, et kindlasti tasub silm peal hoida kõrgkoolidel, mis ehitavad oma õppekavad üles kombineerides sotsiaal-, inseneri- ja kunstiteadusi. Ratsionaalsus ja loovus kuuluvad raudkindlalt edualgoritmi,» arvas Lankots.
Leibur eeldab, et sõltumata ametikohast, on töötaja tööle asudes saanud teatud baasettevalmistuse. Olgu selleks siis erialane kõrgharidus või spetsiifiline kutseharidus. Praktiline väljaõpe, mis muuhulgas puudutab näiteks töövahendeid, tööohutust või konkreetseid tehnoloogilisi protsesse, toimub kohapeal.
«Noorte eeliseks on kindlasti see, et nad on korporatiivse rutiini poolt rikkumata ning seetõttu on nad kui sõõm värsket õhku.