Välisminister Urmas Paet osales täna Brüsselis toimunud Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogul, kus oli muu hulgas arutusel Euroopa majanduse elavdamise kava ellurakendamine.
Paet: lisaraha majanduse elavdamiseks suurendab energiajulgeolekut
23. veebruar 2009, 16:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõne all olid projektid, millega Euroopa Komisjoni ettepanekul suunatakse täiendavad 5 miljardit eurot oluliste energiaühenduste loomiseks, kiire interneti väljaarendamiseks maapiirkondades ja nn maaelu uuteks väljakutseteks.
Paeti sõnul tugevdavad rahastatavad energiaühenduste projektid, sealhulgas Estlink-2, oluliselt kogu Balti piirkonna võrguühendusi, seda nii gaasi kui ka elektri osas. Tema sõnul ei tohi seejuures alahinnata energiajulgeoleku suurendamist.
Rääkides Afganistanist, kinnitasid Euroopa Liidu välisministrid, et 2009. aasta on Afganistani ülesehituses ning demokraatlikku arengut silmas pidades määrava tähtsusega seoses augustis toimuvate presidendi- ja kohalike omavalitsuste valimistega. Paeti sõnul mõjutab tänavu arenguid Afganistanis ka Ameerika Ühendriikide uue administratsiooni ametisseastumine.
Eesti välisministri sõnul on oluline, et uued võimalused julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel saaks maksimaalselt ära kasutatud. Euroopa Liidu politseimissioon (EUPOL) on saanud Afganistanis aina enam nähtavaks, mistõttu on Euroopa Liidul vaja täita lubadus missioon kahekordistada. Eestil on plaanis lisaks hetkel missioonil olevale politseieksperdile panustada veel ühe õigusriigieksperdiga.
Euroopa Liidu välisministrid analüüsivad ka Euroopa naabruspoliitika idamõõtme sisu ja sõlmkohti, et kevadisel ülemkogul idapartnerluse algatus heaks kiita. «Oluline on mitte lahjendada idapartnerluse paketis Ukrainale, Moldovale, Gruusiale, Armeeniale, Aserbaidžaanile ja Valgevenele sisalduvaid meetmeid,» ütles välisminister Paet.
Ta lisas, et assotsiatsioonilepingute sõlmimine, viisapoliitika hõlbustamine, tihedam majanduslik lõimumine ning sügavate vabakaubanduslepingute sõlmimine, mille kaugemaks lõppeesmärgiks oleks ELi ja sihtriikide ühine vabakaubandustsoon, on senisega võrreldes tunduvalt ambitsioonikam partnerlus meie vahetute naabritega idas, olles samas meie kõigi ühiseks julgeolekugarantiiks.