Saksa elektrivõrgud on käinud välja plaani rajada neli võimsat liinide komplekti, mis ühendaksid põhjaranniku tuuleturbiinid riigi lõunaosas asuvate tööstuskeskustega.
Saksamaale terendab tuuleenergia võrgustik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on teretulnud sõnumiga kantsler Angela Merkelile, keda on kritiseeritud selle eest, et valitsus on olnud hambutu pärast seda, kui teatas mullu, et riik loobub Fukushima katastroofi tõttu kiirendatud korras tuumaenergiast.
Tennet, Amprion, 50 Hertz ja Transnet BW teatasid, et võivad ehitada järgmise aastakümnega 3800 kilomeetri jagu kõrgepingeliine – maksumusega ca 20 miljardit eurot – kui poliitikud ja avalikkus asjaga kaasa tulevad.
Neljast ettevõttest suurima, Tennet TSO tegevjuht Martin Fuchs ütles, et liinid «kujutaksid endast kindlat alust, millele rajada riigi tulevane energiasüsteem».
Fuchs lisas, et tarvis on siiski täiendavat ühiskondlikku «raputust», pidades silmas seda, et sakslased on viimastel aastatel elektriliinide rajamise suhtes vastumeelsust üles näidanud.
Oma esialgsetes joonistes panid firmad ette rajada 2100 kilomeetrit alalisvoolu liine – mis sarnaneksid Suurbritannia ja kontinendi vahelistele merealustele ühendustele.
Mullusuvel sulges Merkel riigi 17st tuumareaktorist kaheksa ning tõi tuumaenergiast loobumise tähtaja 2036. aastalt 2022. aastale.
Selles ajast alates on kantsleri suurim mure, kuidas tagada elektrivõrkuse stabiilsus – mis on mõeldud tuumaelektri toimetamiseks lõunast põhjapoole, mitte taastuvelektri viimiseks rannikult sisemaale.
Veebruaris oleks Euroopa suurim majandus äärepealt tekitanud elektrikatestusi nii kodumaal kui naaberriikides, kuna elektri suuna muutmine tekitas ebastabiilsust, Prantsusmaa vajas palju elektrit ning mõned gaasiküttega jaamad Saksamaa lõunaosas olid just samal ajal raskustes kütuse hankimisega.
Aastaks 2022 peaksid taastuvenergiaallikad genereerima 35 protsenti Saksamaa elektrist, lõviosa sellest (10 000 megavatti) annaksid avamere tuulepargid.
Heldete subsiidiumide toel on Saksamaal tekkinud ka päikeseenergia buum. Läinud nädalavahetusel tootsid Saksa päikeseenergiajaamad maailmarekordiks 22 000 megavatti elektrit – kuigi valitsus tahab päikeseenergia levikut piirata, kuna see imeb endale teiste taastuvallikate toetusi.
Kuna Saksamaa viimased üheksa tuumajaama hakkavad alates 2015. aastast otsi kokku tõmbama, on Amprioni tegevjuhi Klaus Kleinekorte sõnutsi «viimane aeg kiirustama hakata», et kõrgepingeliinid ajavahemikus 2017-2020 tööle võiksid hakata.
Copyright The Financial Times Limited 2012