Itaalia on hakanud arvutama, kui palju kaks põhjapoolset Emilia-Romagna tööstuspiirkonda raputanud maavärinat neile maksma lähevad.
Maavärinad raputavad Itaalia majandust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus on sattunud kriitika alla selle eest, et kehtestas autokütusele lisamaksu (2 eurosenti liitrilt) ülesehitustööde rahastamiseks.
Teisipäevaste maavärinate ohvrite arv on kasvanud vähemalt 24 inimesele. Enam kui 20 000 inimest on põgenenud oma kodudest ning elavad ajutistes varjupaikades või telkides.
Pikemas perspektiivis võib aga majandusele kõige laastavamalt mõjuda teadmatus selle suhtes, mis veel juhtuda võib. Piirkond on võtmelise tähtsusega biomeditsiiniliste tarnete keskus Euroopas, samuti on Emilia-Romagna oluline keraamika ja juustu, sealhulgas kuulsa parmesani tootmisele.
Viimati tabas suur raputus põhjapiirkonda 1570. aastal. Kuid sellele järgnes neli aastat järeltõukeid, mis elanikkonna laiali pillutasid.
Sellele ajaloolisele õppetunnile tagasi vaadates kardavad tuhanded Bolognast põhjapool elavad töölised tööle tagasi pöörduda.
Mitmed inimesed, kes 20. mail pärast esimest raputust tööle tagasi läksid, said surma teise tõuke käigus.
Seetõttu on tõusnud poleemika ohutusstandardite ja järelevalve üle – tavaline sündmuste käik sellel maavärinaohtlikul maal, kus ehitusnõudeid jõustatakse hooletult ning maffia käsi ehitustööstuses on tugev.
Ettevõtjate liidu Confindustria juhi Giorgio Squinzi sõnutsi mõjuvad maavärinad riigi majandusele halvasti. Ta ütles, et antud piirkond annab ligikaudu 1 protsendi Itaalia sisemajanduse kogutoodangust, lisades, et töölised jäävad tööta mitmeks kuuks.
Kaks tõuget on kahjustanud 10 protsenti juustutootmisest, hinnanguliselt on kahjud toodangu ja rajatiste osas 500 miljonit eurot. Kohalike ajalehtede järgi on kannatada saanud enamik ca sajast meditsiinivaldkonnas tegutsevast kesk- ja väikeettevõttest, struktuurset kahju hinnatakse 900 miljoni euro peale.
Itaalia majandus oli niigi juba teist korda järjest languses, Confindustria andmetel on tööstustoodang maikuus langenud aprilliga võrreldes 0,6 protsenti ja on 22,1 protsenti madalam 2008. aasta alguse tipptasemest.
Valitsuse otsus tõsta bensiini ja diisli tariife – mis on niigi Euroopa kallimate hulgas – ärritas tarbijaorganisatsioone ja poliitikuid nii vasak- kui paremleeris. Nad ütlesid, et lisakulud annavad hoobi kulutustele ja lükkavad majanduse veelgi sügavamasse langusse.
Selle peale pöördus tööstusminister Corrado Passera naftafirmade ja nende jaekettide poole palvega otsida kriisiolukorras võimalusi kütusehinna kärpimiseks.
Copyright The Financial Times Limited 2012