Kiirelt kasvav tööpuudus ja eelarvedefitsiit seab löögi alla mullu suure sõnasõja saatel vastu võetud töölepinguseaduse need punktid, mis lubavad senisest suuremaid hüvitisi töötuks jäänud inimestele.
Majanduskriis seab uue töölepinguseaduse löögi alla
23. veebruar 2009, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna tööandjate keskliit on vastu töötuskindlustuse maksu tõusule, aga töötukassa juhid leiavad, et seniste maksumääradega ootab kassat pankrot, siis ähvardavad löögi alla sattuda värske töölepinguseaduse sätted. Töötukassa juhtide hinnagul jääb kassa tänavu 1,5 miljardi krooniga miinusesse, see oleks pool kassa reservidest.
«Võib-olla töötukassa ei pea kõiki ülesandeid täitma, mida seadus temalt praegu nõuab,» ütles tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis Postimehele. «Näiteks on küsitav, kas töötukassa peab kindlustama vabatahtlikult töölt ära tulnud inimesele sissetuleku.»
Praegu omal soovil töölt lahkunu ei saa töötukassalt sentigi, 1. juulist kehtima hakkav uus töölepinguseadus aga kindlustab ka vabatahtlikult ametist lahkuvaile inimestele 40-protsendise hüvitise.
Kriisi arvates tuleks majanduskriisi tõttu üle vaadata kõik hüvitised, mida töötuks jäänutel on õigus saada.
«Nii viletsas majandusolukorras nagu praegu tuleb kõiki meetmeid ilma valehäbita kaaluda, sest olukord on kiiresti halvenenud ja eelnevad kokkulepped kaotavad oma mõtte,» ütles Kriis.
«Kindlaid ettepanekuid meil ei ole, me võtaks aega, et need sõnastada,» lausus Kriis hüvitiste võimalike kärbete kohta.
Ametiühingujuht Harri Taliga lausus, et kui uus töölepinguseadus ei sobi ettevõtjaile, tuleb vana seadus uuesti kasutusele võtta.
«Töötushüvitiste määra tõus on uues seaduses lahutamatult seotud koondamiste korra muutusega,» lausus Taliga. «Kui tööandjad tahavad, siis võime vana koondamiste korra juurde tagasi minna. Aga ma kahtlen selles, et nad tahavad.»
Taliga märkis, et Eesti töötuskaitse maksud on niigi euroliidu vähima lubatud taseme lähedal. Tööandjate panus sellesse peaks olema suurem, niigi on ebaõiglane, et tööandjate panus on kaks korda väiksem palgatööliste omast.
Töötukassa võimekus tasuda hüvitisi töötuks jäänud inimestele tuli üleöö teemaks eelmisel reedel, mil töötukassa juhtkond teavitas nõukogu liikmeid soovist tõsta maksumäärasid kolmekordseks. Vastasel korral ähvardab kassat rahatuks jäämine juba selle aasta lõpul, sest tööpuudus on kasvanud arvatust kiiremini.
Kuigi töötukassa lootis nõukogult heakskiitu sellele plaanile juba täna hommikul, siis nõukogu maksutõusu küsimuses kokkuleppele ei jõudnud.