Lühike garantii on uute kortermajade suurim probleem

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvaraettevõtted ootavad üürituru elavnemist.
Kinnisvaraettevõtted ootavad üürituru elavnemist. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Uuringu kohaselt on uute korterelamute suurimaks probleemiks lühike garantiiaeg, mis ei ole piisav hoone kestvuse tagamiseks.

Tallinna Tehnikaülikooli tehtud uuring näitas, et 1990–2010 kasutusele võetud korterelamute seas on palju hästi ehitatud ja kvaliteetseid hooneid, teatas uuringu tellinud Kredex.

Uuringu põhjal võib järeldada, et kehtiva seadusandluse kohane kaheaastane garantiiaeg ei ole piisav, et tagada majale hea ehitustava järgset 50-aastast kestvust. Suurimate probleemidena tuuakse uute korterelamute puhul välja hoone kestvuse ja kasutuseaga ning tehnosüsteemide toimivusega seotud hädad.

Materjalikasutuse põhipuuduseks on arhitektuurse idee ja hoone ehitusliku lahenduse mittevastavus valitud ja kasutatud materjalide omadustega antud ekspluatatsiooni- ja klimaatilistes tingimustes.

Sarnaselt eelnevate uuringutega (suurpaneel-, tellis- ja puitkorterelamud) esineb ka uutes korterelamutes erinevaid sisekliima probleeme, mis on põhjustatud peamiselt ventilatsioonisüsteemide puudulikust toimivusest. Oluliselt suuremat tähelepanu tuleb pöörata ehitusjärelevalve sisulisele kvaliteedile ja seda nii projekteerimise, ehitamise kui ka hoonete hooldamise käigus.

Kredexi tellimusel Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste poolt valminud suuremahulise uuringu eesmärgiks oli Eesti eri piirkondades 1990-2010 kasutusele võetud korterelamute kaardistamine, ehitustehnilise seisukorra hindamine ja elanike hinnangute väljaselgitamine nende omandis olevate korterite ja hoonete seisundi kohta.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles