Lepp loob lillepottide näoraamatu

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektroonilise lillepoti välja mõelnud Mattis Lepp tahab luua klientide suhtevõrgu, et ühe taime kasvatamine oleks osaks tervest lilleaiast.
Elektroonilise lillepoti välja mõelnud Mattis Lepp tahab luua klientide suhtevõrgu, et ühe taime kasvatamine oleks osaks tervest lilleaiast. Foto: Andres Haabu

Eestis ja kogu maailmas palju tähelepanu ning erakordselt sooja vastuvõtu osaks saanud elektroonilise lillepoti arendajad firmast Click and Grow tahavad luua ka lillepotiostjate elektroonilise suhtevõrgu.

Praegu saab valge plastkarbi ostnud omanik oma taime veebis registreerida. Firma kliente leidub kõikides maailmajagudes, kui Antarktika välja arvata, enam kui 40 riigis.

Click and Grow juht Mattias Lepp rääkis, et tehniliselt on võimalik lillepott, mis välimuselt pigem Apple’i toodet meenutab, ka praegu arvutiga ühendada. Nii saab jälgida kodust kaugel olles oma taime käekäiku seemnete idanemisest kuni vaikse hääbumiseni. Praegu seda aga kliendid veel kasutada ei saa.

Esimene elektrooniline lillepott, nii nagu seda praegu kogu maailmas müüakse, valmis aasta tagasi juunis. Osta sai neid aga alates eelmise aasta septembrist.

«Praegu oleme müünud viis korda rohkem, kui esialgu arvasime, et võiksime müüa,» ütles Lepp.
Tehnoloogiafriikide hulgas jumaldatud õuna-arvutiga peaaegu äravahetamiseni sarnane lillepott kaalub 650 grammi. Poti südameks on käsnasarnane materjal.

Lepp ütles, et see on välja töötatud koos Tartu Ülikooli teadlastega. 45 grammi kaaluv käsn mahutab 300 milliliitrit vett, olles seega erakordse imamisvõimega. Lepa sõnul on käsnas pisut kookost ja pisut turvast. Täpne koostis on ärisaladus, sest just see imematerjal annab taimele ideaalse kasvukeskkonna, kus on sobiv happesus ning juured saavad piisavalt õhku.

Teine saladus tagasihoidlikus karbis on sensor. Lepa sõnul on see maailma kõige odavam sensor, mis suudab mõõta veehoiu materjalides niiskust. Ja kolmandaks tarkvara, mis juhib taime kasvu.

Karpi tuleb valada liiter vett, kui see otsas, hakkab sinine tuli vilkuma. See on ka kõik, mida toode vajab, edasi tuleb vaid oodata, et ümmargustest aukudest ükskord ometi võrsed sirguma hakkaks.
«Maailmas teist sellist ei ole,» tõdes Lepp.

Lepp märkis, et poti idee sai ta NASA raportist, mis rääkis mullata taimede kasvatamisest. Esimene elektrooniline lillepott oli raske ja kohmakas, paljude pumpade ja juhtmetega. Praegune valge risttahukas on aga Lepa sõnul vahepeatus järgmiste mitmekesise kuju ja värviga toodete arendamisel.

Esmane on siiski ostja, kelleks Click and Grow peab 25–40-aastast kõrgharidusega inimest, kes teenib keskmisest rohkem ja töötab keskastme juhi või spetsialistina. Pahatihti pole see inimene kunagi taime kasvatamisega kokku puutunud. Elektrooniline lillepott oleks nende esimene elus taim. Lepp tahaks, et see ei jääks viimaseks.

Üks uuendus on see, et kui praegu müüakse potte ja nende uuendamise kassette nii, et seemned on juba tehases sisse pandud, siis edaspidi peab inimene ise seemned aukudesse külvama.
«Inimese usaldus toote vastu kasvab sellega oluliselt,» rääkis Lepp.

«Kasvas vastutustunne, esimesed ostjad arvasid, et poti võib panna ükskõik kuhu, pandi pimedasse vannituppa, kuhu normaalselt taime ei pane, sest potitaimed on ikka valges kohas aknalaual.»
Eestis on elektrooniline lillepott pööraselt kallis osta, aga turg on ennekõike välismaal, kus ostujõud on keskmisest eestlasest tunduvalt kõrgem.

USA toataimede turg on 79 miljardit dollarit. 30 miljardit dollarit läheb sellest kohe esimesel ostujärgsel aastal prügimäele, sest keskmine taime eluiga on kaks kuud. Toataimede äri on nagu lollidemaa, kus nõudlus kunagi ei lõpe.

Lepp ütles, et kuigi toataimede äri näib rohelise ja sõbralikuna, siis tegelikkuses kasvatatakse taimi müügiks viisil, mis on kaugel keskkonnasõbralikkusest. Tiheda toitainete pumpamise ja intensiivse valgusega harjunud taimed on nagu narkomaanid, kes normaalses kasvurežiimis inimese kodus kiiresti hukkuvad.

«Me müüme head tunnet,» kinnitas Lepp. »Tahame kasvatajatele anda suhtlemisvõimaluse, et innustada inimesi elektroonilise aiandusega tegelema.»

Nii ootamegi elektrooniliste taimede omanike suhtlusvõrgustikku, mis nii nagu paljud analoogsed kannab kõige populaarsema eeskujul tüübinime facebook ehk näoraamat.

Kõige sagedasem küsimus, mille elektroonilise lillepoti ostnud inimesed esitavad Eesti firma Click and Grow klienditeenindusele on otsekohene: kas teie potis kanepit saab kasvatada?
Lepp naeratas, kui sellest rääkis, ja kinnitas sealjuures, et loomulikult ei sobi elektrooniline lillepott kanepi kasvatamiseks.

Õigupoolest oli köiekanep üks turundusideedest, millega firma lootis tähelepanu võita. Kui müük ikka kohe üldse ei oleks minema hakanud, siis oleks kirinõgesele, basiilikule ja tšillipiprale lisaks müüki paisatud ka köiekanepi seemnekassett. Aga müük kasvab ja kahemõttelise taimega pole olnud vajadust ostjaid meelitada.

«Kui Click and Growga tegelema hakkasime, siis saatsime mõnda olulisse kohta elektroonilise lillepoti 3D joonise. Selle tulemusena saime suure meediakajastuse, jõudsime auditooriumi ette, milleni ükski teine Eesti ettevõte pole jõudnud,» rääkis Lepp.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles