Pung: kõrgetasemelised teenused on ületähtsustatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palju räägitakse sellest, et Eesti peab keskenduma ennekõike kõrgetasemelistele teenustele ning tootmine on ajast ja arust. Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Andres Pung märkis aga, et tulevik on veidi ülemüstifitseeritud ja tootmine ei kao kuhugi.
«Tootmisega ei ole mingit lõppu. Eesti peaks tööstuslikku tootmist kahekordistama,» rääkis Pung Aarchimedese ja Innove ühisseminaril.
Nii Eestis kui Euroopas tuleb tema sõnul ennekõik tööle hakata ja midagi toota. «Ainult teaduse saavutustega Eesti rahvast ära ei toida. Kui palju meil aastas patente välja antakse? Aastas antakse välja viis patenti, Eestis on aga 1,3 miljonit inimest ja neist pooled tahavad tööl käia ja inimesed on väga erinevate võimetega,» rääkis Pung.
Tema sõnul on müüt ka see, et tulevikus vajavad enamik töötajaid kõrgharidust. «Armee ei saa ka koosneda ainult kindralitest. Igas armees on vaja ka suurt reakoosseisu ja ega ühiskonna funktsioneerimises ei ole asi teisiti, kõik peab olema proportsioonis.»
Samuti ei vasta Punga sõnul tõele see, et innovatsioon sünnib ennekõike teadustöös. «Innovatsiooni genereeritakse igal pool mujal ja ka praktilistes tegevustes. Innovatsioon ei ole teaduse monopol, me kõik saame olla innovaatilised oma igapäevastes tegevustes, siin on meile kõigile uks avatud.»