Eesti sörgib OECD parema elu indeksis tagaotsas

, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on lood hästi keskkonna ja hariduse vallas
Eestis on lood hästi keskkonna ja hariduse vallas Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) parema elu indeksis enamike näitajate pooles tagumises otsas, silmatorkavaks erandiks on ainult haridus.

Raha, mille eest küll õnne osta ei saa, on paremate väljavaadete jaoks ometi oluline. Eestis teenib keskmine inimene aastas 13 149 dollarit või 10 500 eurot. OECD keskmine on aga 22 387 dollarit või 17 900 eurot, selgub indeksist.

Lisaks sellele on Eestis suur vahe rikaste ja vaeste vahe. Jõukam 20 protsenti teenib Eestis viis korda rohkem kui vaesem 20 protsenti.

Palgatöö on Eestis 61 protsendil 15-64-aastastest inimestest, OECD keskmine on aga 66 protsenti. Aastas teeb keskmine eestimaalane tööd 1 879 tundi, mida on 130 tundi rohkem, kui organisatsiooni liikmesriikides keskmiselt.

Hea haridus on töö leidmiseks oluline. Kõrgem haridus on Eestis olemas 89 protsendil 25-64-aastastest inimestest. OECD keskmine on märksa väiksem, 74 protsenti. Erinevalt enamikest liikmesriikidest on kõrgharidus Eestis naiste seas levinum kui meeste seas. Hariduse kvaliteedilt on Eesti PISA testide kohaselt esirinnas.

Eestimaalase eeldatav eluiga on aga pea 4 aasta jagu lühem, kui OECD keskmine-76 aastat. Kusjuures naised elavad keskmiselt 80 ja mehed 71 aastaseks. Vaatamata sellele, et õhk on Eestis puhtam, kui enamikes teistes riikides.

Kogukonna tunne on Eestimaalaste seas tugev, 91 protsenti inimestest leiab, et raskes olukorras on neil kellelegi toetuda. Ja kuigi oma lähedasi usaldatakse palju, on usaldus institutsioonide vastu keskmisest nõrgem.

Kokkuvõttes võib öelda, et eestimaalased on oma eluga vähem rahul, kui liikmesriikide elanikud keskmiselt. 60 protsenti vastanuist ütles, et neil on rohkem positiivseid kui negatiivseid emotsioone. Liikmesriikides olid positiivsed emotsioonid ülekaalus 72 protsendil inimestest.

Lisaks sellele vaadeldi ka eluga rahulolu pikema aja jooksul. Skaalal 0 ja 10 vahel hindasid eestimaalased oma eluga rahulolu 5,5 punktiga, liikmesriikides keskmiselt aga 6,7 punktiga.
Kusjuures inimese sotsiaalne staatus mängis Eestis väga suurt rolli. Vaesema 20 protsendi eluga rahulolu oli ainult 4,3, samas jõukama 20 protsendi oma 6,8 punkti.

Eestis on ka väga palju mõrvu 1000 inimese kohta, Eestis oli näitaja 5,2, liikmesriikides keskmiselt aga 2,1.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles